Siduri survelaager?

Siduriketast paigaldades tuleb see tsentreerida. Ideaaljuhul rakisega, milleks on jupp käigukasti sisendvõlli. Tehakse ka harjavarrega

EGR on väljalaskegaaside kahjulike ühendite vähendamise süsteem (emission control). Gaasijaotusmehhanismi alla seda minu meelest liigitada ei saa. Muide, EGR võib olla nii sisemine kui välimine. Rahvasuu mõistab vaikimisi välimist süsteemi EGRi all.

Inimestel on kombeks müstifitseerida asju, millest nad aru ei saa. Elektroonikat täis, elektroonikavead -- need on mingid eelarvamuslikud väited. Mina väidan, et enamus vigu auto juures on mehaanilised. Ma ei väida, et üldse ei esine rikkeid elektrooniliste seadmetega, aga objektiivselt vaadates on ...

Inseneri vaatevinklist: + tuuleklaasi kaldenurk mõjutab oluliselt kütusekulu, seega see peab võimalikult lauge olema + vertikaalne ninaosa tekitab minu meelest tõsiseid probleeme jalakäijaohutuse tagamisega. Mõjutab kütusekulu ka. + talasilla madalaim punkt on diferentsiaalikorpus, mis pole maast te...

Valaks natuke õli tulle. Minu meelest vajab Defender hädasti radikaalset uuendamist. Kes teist ostaks praegu tuttuue Defenderi? Mina küll mitte. Istusin hiljuti ühes Td5-s: esimese asjana lõin küünarnuki vastu ust ära, aga see polnud mitte pehme löök vastu Series 3'e kunstnahka, vaid rõve kõva plast...

100km päevas ja tiba peale = umbes 50k aastas umbes 270km päevas = 100k aastas Mujal maailmas tavaline ära sõita jah, meil ikka igaüks ei istuks 3 tundi päevast roolis. Näiteks eelmine kolmapäev tegin 180 km töösõidu Inglismaal. Esimese 40 km läbimiseks hommikul 7-8 ajal kiirteel kulus 1 tund (sic!...

Rääkides eraauto läbisõidust, siis ei tasu müstifitseerida, et Lääne-Euroopas kõigil tohutud läbisõidud on. Tööautod on omaette teema (kasvõi 1x nädalas Tln-Trt-Tln annab lupsti 20k aastas). Eurooplased loevad väga raha, rohkem kui eestlased. Reeglina kolitakse töökohale suhteliselt lähedale elama (...

. Ei ole ju reaalne, et kui lähed saksast tooma 4-5 aastat vana autot, on see sõitnud üldjuhul 200-250k km ja siis 10-15 aastat vana auto on ikka samapalju sõitnud. Ma lihtsalt ei saa aru, miks seda läbisõitu nii silmad krõllis on vaja vahtida. Jah, ka 200 ja 300k on pahatihti valed numbrid. Pole j...

Nad ajasid Sulle mingit kämarajura. Nende teod ei ole järjepidevad. Minu juhtumi korral (2009 sügis) öeldi, et paberi alusel ülevaatust üle ei kanta, nad teevad järelepärimise teise riigi vastavasse ametisse. Tundub loogiline, sest paberiga vöib igaüks vehkima tulla. Paari nädala pärast ma märkuse ü...

Siin on kõik segamini nagu Kört Pärtli särk pühapäeva hommikul. Esiteks, vastupidiselt eelnevalt kirjapandule, diferentsiaalilukk ei jaga mitte momenti vaid kiirust võrdselt rataste vahel. Diferentsiaali ülesanne on ju võimaldada ratastel pöörelda erineva kiirusega. Arendatav moment on mõlemal ratta...

Tegin uurimistööd: siiski, sõiduk peab vastama alltoodud koodide ja gruppide nõuetele. Grupp 13 Kood 1303 on paika pandud piduriga haagise mass 3,5 t. Seega Land Roveri 4,0 t pole lubatud. § 2. Nõuded sõidukile (1) Teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kehtest...

Hmm, seega on minu auto registritunnistusel viga. Eeskirja järgi enne 1984. aastat toodetud autol kehtib haagise massi kohta valmistaja lubatud.

Mõned lingid lisaks

http://www.rangerovers.net/modelspecs/index.html

http://www.wods.dk/rangerover/pr/ps1970 ... 061701.htm

http://www.wods.dk/rangerover/pr/r-prosp.htm

Tere. Küsimus - kuidas ja mis info on LR Series'i tehnilises passis. Eriti huvitavad kirjed lahtrites: .. Vaatan oma 2 sõiduki teh.passe ja ei suuda leida lahtrit rehvi maks.mõõdu kohta. Kas enam seda ei kirjutatagi teh.passi? Või tuleb see lahter alles siis teh.passi kui ARK'i ametnik selle oma ar...

Diferentsiaali eesmärk on lubada ratastel pöörelda erinevate kiirustega. Auto rattad läbivad kurvides erinevaid teepikkusi, seepärast on diferentsiaali vaja, vastasel korral hea haarduvusega teel suureneb rehvide kulumine ja koormatakse üle jõuülekanne (ingl k transmission windup). Diferentsiaaliga ...