Tark õpib teiste vigadest, loll õpib enda vigadest, mina kui 3x loll ei õpi vist kunagi. Sai sõidet maal ühte kehva teedpidi maakoju. Vaatasin, et oksad liiga teekohal, võtaks natuke vasakule. Lumme oli sõidetud ainult 2 jälge.
1. Viga. Ei pannud sisse aeglustajat. Nii kui sõitsin jäljest välja, tõmbas sügavas lumes hingest kinni ja vajus vasakule kraavi. Parempoolsed rattad jäid ilusasti veel vasakule jäljepeale. KUna kasutan Insa Turbo naelutamata Saharasid, siis teadagi pole nendel erilist pidamist.
2. Viga. Ei pannud antud asendis paremale poole kette peale. Kui oleks ketid peal olnud, kekdiffer lukku ja ühe külje ratastest siis kas esimene või tagumine oleks kindlasti masinat toetanud, mina aga kaapisin ennast osavalt kraavipõhja.
3. Ei otsinud piisava tähelepanelikkusega eest poolt puud, millest ennast teele tagasi Hi-Liftida. Leidsin puu tagant poolt ja sikutasin oma 5-6 meetrit nii et auto üks tagaratas teepeal ja kolm libisevad kraaviga paralleelselt kaasa. Oleks abi olnud, kui töötava mootoriga oleks rooli paremale lõppu valja keeranud ja siis koormarihmaga kodarat pidi vedanud ümber ukseposti kinni, sedasi oleks jäänud rattad pöörde asendisse. OKi liftisin siis seni, kuni mõlemad tagarattad olid teel. EI viitisinud enam, mõtlesin, et sõidan nüüd välja. Sittagi kaapis. Pael tagant ära ja täie pasaga edasi, sain esirattad teele , aga tagaosa ei tule järgi. Istus vastaskaldal kärukonksupeal kinni. Nurk liftimiseks täiega sitt. Ikka veel ei läinud eest poolt võsast puud otsima, mõtlesin, et küll auto lumes libiseb, tõmban otseks. Kaks laksu tõmbasin ja voilaa, rehv millegi taga kinni ja õhk velje vahelt välja. Aaa jah, enne olin jõudnud ketid ka peale panna paremale poole. Sinna mahtus juurde. Polnud siis enam midagi muud teha, kui minna ikka ülepea võssa ja leida puu, et ette poole tõmmata. Puu leitud ja kaks kordust liftimist ja pill teepeal. Nii sõitsin siis tühaj rehviga 100 meetrit maanteele välja. Koduni 300 meetrit. Rehv ju veel terve, ei raatsinud külgi ära retsida. Tung küljekarbi alla ja ratast vahetama. Tõstsin natuke üles, sangutan igatpidi, püsib, mis püsib. Läksin siis autotagant tagavara ratast tooma, oli juba lahtiselt maas, et keeran ruttu mutikad viimase keermepealt maha ja siis kähku tagavara alla. Jõudsin just rattaga auto kõrvale, kui näen, auto sõidab. Kurjam, sõitiski tungi pealt maha, ja nii mõnusalt veel, et tung lendas parema ukse sisse. Auku õnneks läbi pole, kui hirmus vagu ilutseb nüüd seal. Sain siis koju ära, ja mõtlesin, et ega enam midagi juhtuda ei saa täna. UKs lukku ja tuppa. Kogu see jaskar võttis oma 5 tundi. Hommikul vaatan aknast välja, ja mida ma näen. Hurraaa. Salongi tuli põleb. See öö otsa lõõmandu seal omaette. MÕtlesin, et auto on pargitud kõhuli valli otsa, lahti ei tõmba sealt teda, krokkarid linnas, akulaadiat pole
. Läksin proovima, et kas võtab starterit veel ringi. Oh sa hullu, poolest pöördest läks käima
