Nelikvedu

[Rein]

Muda puhul küll ja inertsi hooge kasutades, aga vahet pole, sellele pole kindlat reeglit, et alati nii või naa. Kogemused on need mis loevad, sõida, proovi ja jäta meelde. Õrnalt külmenud pinnas ja all metsakate örasongitud pehme maa. Keskdifri lukuga sõitsin, kuni mingilt maalt murdis lahti suure loigu jää panga ja jäi kohapeale kaapima. Tagasi ja suurema hooga, mitte miskit. Uuesti tagasi, lukk lahti ja ronis peale tagasi. Võta siis kinni.

[Rändsell]

Ei taha siin Reinuga vaielda ja vist läheb teemaväliseks ka... Aga 5 aastat D2-ga tööasjus mööda metsa kolades on näidanud seda, et viimased kaks hooaega keskdifri lukuga on muretumad kui sellele eelnenud. Loomulikult sõltub kõik olukorrast, kus end parasjagu ees leiad ning eelnevatest kogemustest. Kriisiolukorra lahenduse määrab reeglina see, mis asendis on parasjagu rool ja milliseid võimalusi pakub rehvimuster ning eeskätt, millise otsuse langetab seejuures rooli ja istme vaheline muhv. Teemasse uuesti sisenedes - väidan, et D2 sihtotstarbepärasel kasutamisel on lukustatav keskdiferentsiaal asendamatu abimees. Elektrooniline veojõukontroll on tore, aga veel toredam on see, kui saad selle välja lülitada ning rattad diagonaalis sikutama panna, et jõuda sinna kuhu plaanitud.

[Rein]

Mis rehve sa kasutad? Rehvides on ka suht suur osatähtsus tegelikult. Algul olid mingi pool peeretused all ja nendega panin suht tihti keskdifrit lukku, et mitte kohe istuma jääda. Ja kuidagi siiski liikus edasi. Insa Turbo Saharad tegid olukorra hoopis tugevamaks ja telvel veel totallsesse lumme minekuks ketid kõigile neljalerattale ja sõidab.



Siiani tuli ilma kettideta, lukus kesk difriga, suuna hoidmine oli kindlam, lükkasin poole sõidupealt lukku, ilma peatumata. Kuna oli sula, siis lõpuks ikkagi suutis suure lume kõhualla tekitada ja tagurdamiseks peatusdes oli ilma naastudeta rehv koheselt jää kausis. Panin ketid peale, lükkasin proovimise jaoks keskdifri luku välja ja koheselt sõit jätkus. Nüüd kettidega ei olnud ka sellist kahtepidi pendeldamist, miks ma enne olin sunnitud divri lukku lükkama. Ma ei taha nüüd ka just väga vaielda, aga ikkagi jään selle juurde, et vastavalt olukorrale tuleb seda kasutada.

[Rein]

Et siis eile hommikul lumekoorikut murdes katsetasin lukus ja lahtist keskdiffri olekut. Otse sõites lukus olekus võttis nagu jõudu maha ja kui pidamine kehvemaks läks, tõmbas hetkega rattaalused tühjaks. Lahtisega liikus vabamalt, aga raputas, või oleks öelda õigem, väntsutas autot rohkem, prõmmis nagu ja kui hoog rauges, sai ilusasti tagasi, ilma, et poleks hirmu, et kas järsku on kusagilt kandma jäänud ja rattad käivad tühja. Põllult siis läbi valli teele tagasi saamiseks tuli differ lukku panna ja kõpsti läbi. Aga sellisesse situatsiooni pole ma ennast pannud, et istun kinni ja mõtlen et kuram, oleks pidanud enne diffri lukku lööma. Ilmselt siis ikka eelnev olukorra tunnetus pole alt vedanud.