1. leht 3-st

Nelikvedu

Postitatud: P Veebr 19, 2012 20:46
Postitas Chopper
Tuttav mainis, et discol on nelikvedu juhipoolne ees vedav ja siis risti tagumine. Mulle endale kuidagi loogika ütleb, et pidev nelikvedu tähendab seda, t kõik neli ratast veavad. Või on see tõesti nii, et risti kaks ratast ainult? Tiba blond küsimus on aga tahaks teada :)

4 vedu.

Postitatud: P Veebr 19, 2012 21:33
Postitas Kalamees
Sõltub mis aasta masin, muidu tänase ilmaga seoses 1WD ja kui tuuri anda siis 2WD patuga pooleks.
Kui keskdifri lukku pole siis jah võib väga kurb olla kui üks ratas sattub jää peale või kaotab kontakti maaga.
Ja tundub et algul hakkab üks esimestest ratastest ringi käima ja kui tuuri anda siis ka üks tagumine. See veojõukontroll ei toimeta nii nagu võiks. Kuidagi nõrguke see. Aga labidas autos kaasas omada ja veel mingid mistrast jalamatid. Väga head abilised. Vaatad mis rattad ringi käivad , siis ka nende alla need matid topid ja sõit võib jätkuda.

Postitatud: P Veebr 19, 2012 23:07
Postitas landy
Paljud vastused sinu küsumustele:
http://www.landroverclub.ee/foorum/viewtopic.php?t=15

Lisaküsimuste korral helista!

Postitatud: E Veebr 20, 2012 11:03
Postitas totu
Palun, lõpetage väljendite 2WD ja 1WD kasutamine, kekdiferentsiaaliga autode iseloomustamisel. Avatud keskdiffriga saab olla AINULT 4WD või 0WD (tehnilise rikke korral). See, et üks ratas on maast lahti, ei muuda veoskeemi, töötamise põhimõtet ega ajami ehitust. Vedamine tähendab pöördemomenti, ringikäimine tähendab pöörlemiskiirust ja need ei ole samad asjad. Vastasel juhul ei saaks ühegi autoga kohalt ära, algselt ratas ei pöörle aga auto hakkab sellegipoolest liikuma. Sellest ka, nõrkemiseni, juttu olnud.

Postitatud: E Veebr 20, 2012 14:30
Postitas Tubiniit
Totu püab selgitada, et pideva neliveo korral veavad kõik neli ratast võrdse jõuga, ehk sellise jõuga, millega veab maapinnaga kõige nõrgemalt haakuv ratas. Kuigi füüsikalisi nähtuseid saab lineaarseteks pidada väga kitsastes piirides, võib põhimõtteliselt sellega nõus olla. Olukord muutub, kui autol on ABS-anduriga juhitav veojõu kontroll - kõige nõrgemalt haakuvale rattale pidurdusimpulsside andmisega suurendatakse maapinnaga tugevamalt haakunud rataste veojõudu - las seni niikuinii kohapeal ringikäinud ratas lohiseb niisama.
Minule ning tõenäoliselt ka teistele, kes auto ehitust ja tööpõhimõtet õpetama ei pea, tähendab siin neliveoliste foorumis 1WD ja 2WD pool nalja, pool irooniaga nende rataste arvu, mille kohapeal ringikäimise korral tavaliste juhtimisvõtetega enam edasi ega tagasi ei pääse. Mingil viisil tuleb ka seda väljendada.
See võib muidugi päris algajal segadust tekitada, aga ehk saab ka sellest üle.

veost

Postitatud: E Veebr 20, 2012 14:57
Postitas Kalamees
Siis vöhemalt inimene teab millega ta võib kokku puutuda lumes ja poris. Eriti kui DII ja kuni 2001 aastani masin. Kui ikka keskdifri lukku pole on DII pehmes või sügavas lumes ja poris ukerdamiseks väga nutune liikuja kui hoog raugeb. Veojõukontroll muutub ka parajaks pidurdavaks jõuks.

Postitatud: E Veebr 20, 2012 16:00
Postitas 007
Tubiniit kirjutas:Totu püab selgitada, et pideva neliveo korral veavad kõik neli ratast võrdse jõuga, ehk sellise jõuga, millega veab maapinnaga kõige nõrgemalt haakuv ratas. Kuigi füüsikalisi nähtuseid saab lineaarseteks pidada väga kitsastes piirides, võib põhimõtteliselt sellega nõus olla. Olukord muutub, kui autol on ABS-anduriga juhitav veojõu kontroll - kõige nõrgemalt haakuvale rattale pidurdusimpulsside andmisega suurendatakse maapinnaga tugevamalt haakunud rataste veojõudu - las seni niikuinii kohapeal ringikäinud ratas lohiseb niisama.
Minule ning tõenäoliselt ka teistele, kes auto ehitust ja tööpõhimõtet õpetama ei pea, tähendab siin neliveoliste foorumis 1WD ja 2WD pool nalja, pool irooniaga nende rataste arvu, mille kohapeal ringikäimise korral tavaliste juhtimisvõtetega enam edasi ega tagasi ei pääse. Mingil viisil tuleb ka seda väljendada.
See võib muidugi päris algajal segadust tekitada, aga ehk saab ka sellest üle.
.. mis ma oskan öelda "seltsimees kunstiteadlast oleme me nõus tundide kaupa kuulama" 8) . mis aga puutub paksu lumesse jne, siis minu DII-he omamise aja jooksul ei tekkinud küll probleemi, et oleks koradgi kinni jäänud ka suurtes lumeoludes linnas või isegi maal nö. mitte et ma oleks ilus, tark ja osav ise aga kuna mul puudus keskluku lülitus võimalus, siis sai niisama läbi aetud. Seega väidan, et Tallinna linnas, mis iganes lumeolud siin olnud on pole VÕIMALIK kinni jääda mis iganes LR-ga. peab ikka eriline saabas olema siis (no bad feelings). Aga ikkagi ma küsiks, et kui linnas on ull lumi, mis kasu mul on siis keskluku sisse lülitamisest?

Postitatud: E Veebr 20, 2012 16:43
Postitas totu
Vabandan, kui kellegi arusaamu riivasin aga seda keskkonda külastavad ka inimesed, kes ei tea mehhaanikast mömmigi, rääkimata elektroonika algorütmidest. Sellel seltskonnal võib jääda mulje, et neliveoline ongi nii õnnetu. Kui nüüd LR test rääkida, on nad talveliikluseks üle keskmise kindlasti oma üsna hea kaalujaotuse ja just pideva neliveoga. Iga, inimese kätega ehitatud, masin on võimalik liikumisvõimetuks kinni sõita, mõnega juhtub see lihtsalt hiljem. Avatud keskdiffer annab võimaluse maanteelt otse kõrvalteele põigata ja üsna veendunult edasi sõita, ümberlülitusi tegemata. Elektroonikaga on juba nii ja naa, teatud piirini aitab ja edasi hakkab segama. Tegelikult võiks elektroonika ka difriluku ülesandeid üsna eeskujulikult täita aga tavaliselt jääb selleks mootorit väheks ja küsitav on just programmi/kontrolleri reageerimiskiirus.

Postitatud: E Veebr 20, 2012 17:03
Postitas 007
Ei sa riivanud kedagi ega midagi. Mina isiklikult pole hull tehnika inimene aga ka mitte kõige lollim vist. Samas seda keskluku juttu tuleb söögi alla ja peale nii, et mine võta kinni. Samuti see 1wd ja 2wd jutt ajab judinad peale. Aga ma siin paar talve olen D III-ga uhanud ja siis seda va "pesumasina" nuppu pööranud ja toimetab küll. Snow reziimis on päris hea "multikas" ekraanil, kuidas lukud toimetavad kinni ja lahti jne. Samas minu jaoks segav on see, et hoiab pöörded madalad siis.

Postitatud: E Veebr 20, 2012 17:40
Postitas Chopper
totu kirjutas:Vabandan, kui kellegi arusaamu riivasin aga seda keskkonda külastavad ka inimesed, kes ei tea mehhaanikast mömmigi, rääkimata elektroonika algorütmidest. Sellel seltskonnal võib jääda mulje, et neliveoline ongi nii õnnetu. Kui nüüd LR test rääkida, on nad talveliikluseks üle keskmise kindlasti oma üsna hea kaalujaotuse ja just pideva neliveoga. Iga, inimese kätega ehitatud, masin on võimalik liikumisvõimetuks kinni sõita, mõnega juhtub see lihtsalt hiljem. Avatud keskdiffer annab võimaluse maanteelt otse kõrvalteele põigata ja üsna veendunult edasi sõita, ümberlülitusi tegemata. Elektroonikaga on juba nii ja naa, teatud piirini aitab ja edasi hakkab segama. Tegelikult võiks elektroonika ka difriluku ülesandeid üsna eeskujulikult täita aga tavaliselt jääb selleks mootorit väheks ja küsitav on just programmi/kontrolleri reageerimiskiirus.
Disco II TD5
nagu ma siis aru saan on pideva neliveoga. Kui jah siis see oligi vastus minu küsimusele :)

Postitatud: E Veebr 20, 2012 17:56
Postitas landy
1)
Lülitatava nelikveoga on ainult Series (I , II, IIA, III) ja nende tehnikal baseeruvad Land Roverid (SIIB. 101, Lightweight, jne.) Sellised autod olid tootmises 1950-1984.

2)
Pideva nelikveoga on kõik ülejäänud: Series I (1948-1950), RRC, RRII, RRIII, Evoque, RR Sport, LR (90, 110, 130)Defender, LR Discovery I, LR Discovery II, LR Discovery IIA, LR Discovery III, LR Discovery IV , Freelander I, Freelander II.

3)Kas autoga kasutaja juhendit kaasa ei tulnud? Kui ei, siis minu käest saab.
Kui ma õieti mäletan, siis:
TC-Traction Control-Amber. Süttib siis, kui veojõu kontroll rakendub. Kui pidedevalt ja kogu aeg põleb, siis tähendab viga süsteemis.

Postitatud: E Veebr 20, 2012 19:18
Postitas 007
landy kirjutas:1)
Lülitatava nelikveoga on ainult Series (I , II, IIA, III) ja nende tehnikal baseeruvad Land Roverid (SIIB. 101, Lightweight, jne.) Sellised autod olid tootmises 1950-1984.

2)
Pideva nelikveoga on kõik ülejäänud: Series I (1948-1950), RRC, RRII, RRIII, Evoque, RR Sport, LR (90, 110, 130)Defender, LR Discovery I, LR Discovery II, LR Discovery IIA, LR Discovery III, LR Discovery IV , Freelander I, Freelander II.

3)Kas autoga kasutaja juhendit kaasa ei tulnud? Kui ei, siis minu käest saab.
Kui ma õieti mäletan, siis:
TC-Traction Control-Amber. Süttib siis, kui veojõu kontroll rakendub. Kui pidedevalt ja kogu aeg põleb, siis tähendab viga süsteemis.
... siinkohal pööritaks natuke silmi :roll: .. ja küsiks kas Ivõuki mitte ka 2wd ei müüda :roll: . maby ma olen midagi valesti aru saanud!

Postitatud: E Veebr 20, 2012 20:03
Postitas landy
Klientide tungival nõudmisle saab nii Evoquet, kui Freekardulat ka 2WD versioonis.

Postitatud: E Veebr 20, 2012 20:55
Postitas Chopper
landy kirjutas:1)
2)
Pideva nelikveoga on kõik ülejäänud: Series I (1948-1950), RRC, RRII, RRIII, Evoque, RR Sport, LR (90, 110, 130)Defender, LR Discovery I, LR Discovery II, LR Discovery IIA, LR Discovery III, LR Discovery IV , Freelander I, Freelander II.

3)Kas autoga kasutaja juhendit kaasa ei tulnud? Kui ei, siis minu käest saab.
Kui ma õieti mäletan, siis:
TC-Traction Control-Amber. Süttib siis, kui veojõu kontroll rakendub. Kui pidedevalt ja kogu aeg põleb, siis tähendab viga süsteemis.
Disco 2 siis pidev ja 4 ratast :) selge

Juhendid on aga me kumbki erilised prantsuse keele oskajad just ei ole.
Kui sul on üle manuaale, siis võtaks küll ühe.

Postitatud: E Veebr 20, 2012 21:26
Postitas landy
Land Rover-Jaguari ametlik maunalide keskkond:
http://topix.landrover.jlrext.com/topix ... lookupForm

Sealt saad ka inglisekeelse. Alamajotus "Owner" on tasuta ülejäänu eest tuleb reglina maksta.