Tavainimene jälle hammasrataste vahel

... kuid samahästi võiks alafoorumi nimi olla ka "kohe näha, et vanad sõbrad" või "Land Rover'ite uskumatud seiklused ARKis"

Moderaatorid: inseneer, landy

Vasta
Kasutaja avatar
landy
Site Admin
Site Admin
Postitusi: 10293
Liitunud: R Juul 01, 2005 17:31
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Tavainimene jälle hammasrataste vahel

Postitus Postitas landy »

Tsiteerin siinkohal Kalju Rüütli Facebooki postitust:
https://www.facebook.com/kalju/posts/10206144956930403


Kalju Rüütli
29.04.2016 at 21:11 ˇ Märjamaa ˇ

Vot nüüd keeras mul hinge keema. Ja lugu tuleb pikk.

Sain kirja ühelt inimeselt kellel probleem Rootsist ostetud auto arvelevõtmisega Eestis. Saatis abipalve mulle kuna leidis minu sarnase probleemi kirjelduse ja lahenduse otsimise loo Landroveri Klubi foorumist. 2008 aastal käisin ise sama kadalipu läbi kui tahtsin oma Landrover Defender 110 tollases ARK-is arvele võtta.

Antud asja sisu iseenesest lihtne. Inimene ostis Rootsist auto. Auto Rootsis registris olnud aastast 2002. Läbinud kõik nõutud korralised ülevaatused. Isegi Eestis registreerimiseelse ülevaatuse kus avastatud probleem tuledega sai ka korda tehtud. Eestis tehtud ülevaatus ei tuvastanud probleeme ei pidurite, müra ega heitegaasidega.

Maanteeamet keeldub sõidukit arvele võtmast kuna Rootsis väljastatud tehnilises passis pole sisse kantud müra- ja heitmeväärtusi. Täpselt sama põhjendus nagu minu Landroveri puhul kus Inglismaal väljastatud tehnilises passis ilutsesid nende kohtade peal märked "N/A". Maanteeamet nõuab, et inimene teeks laboritestid. Eestis tehtud ülevaatuse testid ei paista piisavat sõltumata sellest, et kehtiva (loe edukalt läbitud) ülevaatuseta sõiduki kasutamine avalikel teedel on seaduserikkumine ja karistatav. Seega peaks ka Eestis ülevaatuste testid olema pädevad. Kuidas muidu on neil voli keelata sõiduki kasutamist?

Tundub nagu oleks ametnikul õigus? Aga ei, tegelikult pole. Olemas on selline dokument nagu Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta". Kehtib aastast 2007. Kui aastal 2008 selle kohta ARK-i ametnikelt küsisin oli vastuseks "oleme diagonaalis tutvunud". Dokumendi sisu kokkuvõtvalt? "Käesoleva teatise eesmärk on pakkuda terviklikku ja ajakohastatud ülevaadet nendest EÜ õigusaktidest mida kohaldatakse mootorsõidukite registreerimise suhtes muus kui ostmise liikmesriigis, ning registreerimise ülekandmise suhtes liikmesriikide vahel, ja neid õigusakte ajakohastada, pidades silmas Euroopa õigusaktide hiljutist arengut ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat."

Teemaks olevas asjas on kohane tsiteerida nimetatud dokumendi punktis 3.3.2. "Riiklik kinnitus" sätestatut. Lühidalt (igaüks võib seda dokumenti guugeldada ja ise detaile lugeda) ütleb see punkt seda, et kui sõiduk on ühes Euroopa Liidu riigis registrisse võetud on see sõiduk lubatud Euroopa Liidu siseturule ja selle registreerimisel teises EL riigis ei tohi nõuda dubleerivaid tehnilisi kontrollimeetmeid. Sinna lisaks üks tsitaat: "Asjaolu, et mootorsõiduk on teises liikmesriigis juba registreeritud, tähendab, et selle liikmesriigi pädevate asutuste hinnangul vastab mootorsõiduk kõnealuses riigis kohaldatavatele nõuetele. Pädev asutus võib teises liikmesriigis juba kinnitatud, registreeritud või registreerimata mootorsõidukile kinnituse andmisest seega keelduda ainult juhul, kui mootorsõiduk kujutab tõsist ohtu rahvatervisele.
Pelga asjaolu põhjal, et sõiduk on saanud kinnituse teise liikmesriigi reeglitele vastavalt ja et selle teatud tehnilised omadused ilmselt (kuid mitte tingimata) erinevad vastuvõtvas liikmesriigis sätestatud omadustest või selle riigi samaväärse tüübikinnituse omadustest, ei ole põhjust väita, et inimeste tervis ja elu või keskkond oleks tõsiselt ohustatud."

Seletuseks inimkeeles: vastuvõttev EL riik ei tohi keelduda arvele võtmast sõidukit mis on eelnevalt võetud arvele teises EL riigis. Seda isegi juhul kui sõiduki mingid tehnilised omadused ei vasta vastuvõtva riigi nõuetele.
Seega, sõltumata sellest kas tehnilises passis või laboritestidel selgunud numbrilised tulemused vastavad Eesti normatiividele või ei on Eesti pädev asutus (Maanteeamet) kohustatud sellele sõidukile Eesti üksiktüübikinnituse väljastama ja arvele võtma.

Selline on EL õigusaktide sisu ja Euroopa Kohtu kohtupraktika. Igaks juhuks tuletame meelde, et Euroopa Kohus on EL-is absoluutse tõe allikas (nende otsust ei saa suurt kusagile edasi kaevata) ja EL õigusaktid on ALATI ülimuslikumad Eesti õigusaktide suhtes.

Sinna juurde pisuke viide Haldusmenetluse seadusele mis sätestab seda, lühidalt, et haldusasutus ei tohi menetlust venitada ja nõuda üleliigseid kulutusi nõudvaid asju (§ 5) ning vajadusel peab haldusasutus ise omaalgatuslikult koguma selleks tõendeid (§ 6). Rääkimata sellest, et ametnikule on antud kaalutlemisõigus hindamaks seda kas otsuse tegemisel kaaluvad avalikud huvid üles kodaniku erahuvid. Seni on kodanik suunatud tegema kalleid laboriteste erafirmades või hankima Rootsist dokumente. Mõlemad need tegevused on kulukad ja ülaltoodud viidetest tulenevalt mittevajalikud. Ja vajadusel KOHUSTUSLIKUS korrast tehtavad haldusorgani poolt. Seda nii Haldusmenetluse seaduse kui ka Tõlgendusteatises sätestatuna.

Oleme siis selle pika jutuga tuvastanud selle, et Maanteeamet nõuab, et inimene läbiks oma ostetud sõidukiga laboritestid (hind alates 500€) sõltumata sellest, et laboritestide tulemused ei mõjuta kuidagi seda kas sõidukit saab Eestis arvele võtta või mitte. Oleme tuvastanud selle, et ametnikul on õigus kohaldada talle Haldusmenetluse seadusega antud kaalutlemisõigust ja ülalmainitud Tõlgendamisteatised tulenevat KOHUSTUST sõiduk arvele võtta.

Aga ametnik ikka nõuab laboriteste.

Ma veel võisin mingi väärastunud nurga alt mõista minu aastal 2008 toimunud komöödiat. Et tulevad siis eputajad oma ekspeditsiooni jaoks spetsiaalselt ehitatud autoga hüppama. Aga praegune asi on hoopis muust maailmast.

Nimelt, tegemist on Rootsi Kuningriigi registreeritud Chrysler Town & Country nimelise sõidukiga. Mis on ümber ehitatud INVASÕIDUKIKS. Mis on läbinud INVASÕIDUKINA kõik tehnilised kontrollid ja korralise ülevaatused Rootsi Kuningriigis. Ja ostjaks on liikumispuudega (loe ratastoolis) liikuv Eesti mees. Ja seda sõidukit on talle vaja pisut paremini ühiskonnas hakkama saamiseks. Ja nende neetud laboritestide kulu (mida sisuliselt vaja pole) oleks ligi kolmandik selle auto ostuhinnast.

Hei Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, C-Komando, Eesti Ekspress ja ETV Pealtnägija! Lähme ja uurime Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja minister Kristen Michali käest miks nende haldusalas töötavad ametnikud nii käituvad. Ma tahaks selle ametniku käest (kelle nimi on mulle teada koos tema seni saadetud kirjadega sellele inimesele sel teema) ajakirjanike juuresolekul ja kaamera ees küsida kuidas kaaluvad avalikud huvid üles selle inimese huvid. Ja küsida ministri käest kas see ametnik on tema arvates ikka sobiv oma ametikohale.

P.S. Eraldi küsiks ka seda, et miks endise ARK-i ja tänase Maanteeameti ametnikud endiselt seadust rikkudes suruvad inimesi sarnastes olukordades kasutama mittevajalikke ja kalleid eraettevõtetes tehtavaid laboriteste? Ehk neil selleks mingid majanduslikud huvid?

Kalju Rüütli:
Kogu selle loo teeb minu jaoks valusaks see, et isegi siis kui ametnikul on kõik seaduslikud alused haldusmenetlus läbi viia ja inimese auto registrisse võtta otsustab ta siiski "peast ametnik" olla. Ja teda ei sega see, et inimesele oleks see sõna otseses mõttes elu natuke elamisväärsemaks tegev samm.

Ja eriti valusaks see, et minuga kontakti ostinud inimene natuke kõhkles selle asja suure kella külge riputamise osas. Kahtles kas ametnikud teda tulevikus selle eest mitte kiusama ei hakka.

Mõelge nende kahe asja peale.

Kalju Rüütli:
Auto sai omal jal arvele. Mingeid lisateste polnud vaja. LR klubi foorumis kõik toimunu põhjalikult kirjas.

Naljaks oli see, et SOLVIT-i ametnik (see peaks olema EL ametnik kes tegeles kodanike kaebustega haldusorganite suhtes) andis teada, et ARK tegi ikka õigesti kuna Tõlgendusteade olla ARK-ile soovituslik, mitte kohustuslik. Ma nii suunurgast mainisin, et kuidas saavad teatises viidatud EL seadusaktid ja Euroopa Kohtu otsused olla soovitusliku iseloomuga. Aga sellele enam vastust ei tulnudki. Ega ma suurt ei imestanud selle peale. SOLVIT-i Eesti ametnik nimelt töötas MKM-is... grin emoticon


Kristen Michal:
Tere. Kui kõik asjaolud olid täpselt nii nagu siin esitatud, kõlab nagu asjajamine Eestis ei peaks olema. Saatsin selle kirja Maanteeameti juhile. Ta teeb kindlasti mõne päevaga selgeks, kas ja kuidas asjad aset leidsid ja siis saab kommenteerida. Kui ta vajab selleks lisainfot ja konkreetsemaid detaile, võtab keegi ametist lähipäevil otse ühendust, et lugu lahti harutada, loodetavasti jagate. Sest selgeks tuleb see kindlasti teha.

04.05.16
Kalju Rüütli:
Lugupeetud Kristen Michal. Paistab, et Maanteeameti juhil ei õnnestu kuidagi "paari päevaga" asju selgeks teha. Nädal sisuliselt möödas, Jako Stein kirjutas veelkord Maanteeametile meeldetuletava ja vastuseid küsiva kirja. Siiani resultaat ümmargune null... Hea mees kes lubabki?

04.05.16
Kristen Michal:
See on küll väga huvitav, uurin. Sest mulle öeldi, et asjaga tegeletakse. Saatke mulle oma tel nr privas, ma annan see isiklikult üle.

4 May.16 at 19:04
Kristen Michal:
Vestlesin Maanteeameti juhiga just üle. Ta kinnitas, et nad on ka kirja saanud ja suhtlevad edasi otse asjaolude selgitamisel, kas ja kuidas asjad on või mida sellises olukorras tavaliselt teha. Mis peakski asjaajamiseks korrektne viis olema. Et ta ise FBd ei kasuta, siis saab mõni tema kolleeg ametist ise siin võimaluse selgitada, eesmärk on mitte meie telefonimäng vaid asjade selgeks saamine.

Kalju Rüütli:

Natuke tsitaate sm. Ametniku kirjadest:

Asjaolud

22.04.2016 esitasite Maanteeametile sõiduki Chrysler Town & Country (2C4GP54L01RXXXXXX) üksiksõiduki kinnituseks.

Maanteeamet (edaspidi MA) vaatas läbi sõiduki registreerimistunnistuse, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollakti, üksiksõiduki kinnituse kontrollakti ja üksiksõiduki kinnituse riigilõivu maksmist kinnitava maksekorralduse.

Tüübikinnituse edasiseks menetlemiseks esitage palun sõiduki pidurite, müra ja heitmete piirväärtuste täitmist tõendav dokument.
Müra ja heitmete piirväärtuste täitmist tõendav dokument peab olema direktiivi, E-reegli või muu normdokumendi kohane sertifikaat, katsekoja katseprotokoll, kinnitus või valmistaja tunnistus.
Katseprotokollide või kinnituste väljaandjana aktsepteerib MA järgmisi tunnustatud katselaboreid:
1. Direktiivide kohased katselaborid leiab siit
2. E-reeglite kohased katselaborid leiab siit, lk 327-379.
Eestis saab teste teha ka TÜV Eesti OÜ, Autotest OÜ või Ameerika Autoteeninduse OÜ kaudu. Mõne margi puhul väljastab kinnituse ka margiesindus.

Lisaks esitage palun arsti tõend selle kohta, milliseid ümberehitusi oli vaja teha sõiduki juures selleks, et seda juhtida saate.

Resolutsioon
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. juuni 2011 määruse nr 37 “Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord” lisa 3; majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 kood 302 lg 2; ning lähtudes haldusmenetluse seaduse § 15 lõikest 2, palume kõrvaldada puudused ja esitada nõutavad dokumendid hiljemalt 26.05.2016. Vastasel korral jätab MA taotluse läbi vaatamata.

Kalju Rüütli:

Ja veel:

Maanteeamet võtab riiklikul tüübikinnitusel arvesse teise liikmesriigi dokumentides või registreerimistunnistuses märgitud andmeid direktiivide, E-reeglite või nendes nõutud piirväärtuste täitmise kohta. Selle sõiduki registreerimistunnistusel puuduvad nimetatud andmed, mida arvesse saaksime võtta.
EÜ vastavustunnistust ei ole me teilt nõudnud ning Rootsi registreerimistunnistust me samuti tunnustame.
Küsimus on sõiduki nõuetes, kuna see ei ole algselt toodetud Euroopa turu jaoks (puudub Euroopa tüübikinnitus) ning lisaks on see ümberehitatud.

Kalju Rüütli:
Nagu näete ei huvita sm. Ametnikku miski muu peale piirväärtuste andmete. See, et sõiduk juba invasõidukina EL riigi registris (ja sellest tulenevalt kontrollituna lubatud EL riigis kasutusse) ei paista teda häirivat. Kirsina tordil on lisanõue arstitõendi osas... Oleks igavesti tänulik sm. Ametnikule kui ta viitaks "Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord" määruses sellele kohale kus arstitõendi esitamine nõutud oleks. Eriti selles valguses kuidas täna Eestis esitatud arstitõend võiks kuidagigi selgitada ümberehitusi mis tehti 2002 aasta paiku Rootsi Kuningriigis ja mille vastavust EL vastavatele nõuetele on Rootsi Kuningriigi pädevad asutused kinnitanud registrisse võtmisega ning korraliste ülevaatustega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/131072015008?leiaKehtiv

05.05.16
Mihkel Loide:
Tere! Kuna Maanteeamet seda postitust ei näe ja oma kommentaariga ligi ei pääse, siis edastan selle nende palvel. Maanteeamet suhtleb sõidukiomanikuga otse edasi.

„Maanteeamet vaatab hetkel selle sõiduki kõik materjalid põhjalikult läbi ja kontakteerume otse omanikuga. Antud olukord on komplitseeritud. Nimelt ei ole antud sõiduk toodetud EL turule ja iga riik viib läbi üksikkinnituse menetluse vastavalt oma nõuetele. Teise liikmesriigi siseriiklik üksiksõiduki kinnitus ei kehti Eestis, küll aga saab Maanteeamet siseriiklike nõuete täitmise tõendamiseks arvestada teises liikmesriigis tehtud samaväärseid katsetusi või kontrolli tulemusi.“

5 May at 09:05 ˇ
Kalju Rüütli:
Tere!
Ma küll ei saa aru mis nurga alt see komplitseeritud on. Mul on kahtlane tunne, et taga aetakse formaalset punktide täitmist sõltumata sellest kas seda vaja on või mitte.

Vaatame veelkord seda "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta" nimelist dokumenti paneme faktid kirja:

* sõiduk on Eesti läbinud registreerimiseelse ülevaatuse. Mis tähendab, et oma tehniliste näitajate poolest on see kõlbulik Eesti avalikel teedel liiklema. Lisaks on see läbinud üksiksõiduki kinnituse Rootsis. Sõltumata sellest kas see kinnitus kehtib Eestis või mitte on see kinnitus Rootsis sõidukile antud vastavalt EL kehtvatele nõuetele. Samadele millistele peab vastama ka Eestis tehtav üksiksõiduki kinnitus.

* miks Eesti volitatud ülevaatuse tegija juures tehtav tehniline ülevaatus ei sobi nimetatud heitmete taseme tuvastamiseks jääb mulle arusaamatuks sest neil on voli keelata sõiduki kasutamine kui see ei vasta tehnilistele nõuetele. Ehk siis on nad piisavalt pädevad, et keelata aga mitte piisavalt pädevad, et lubada? Miks ntx UK vastav asutus DVLA teeb vajaminevad testid ise aga Eestis peab selleks kasutama erafirmat ca 10X kõrgema tasu eest?

* Rootsis sõiduki registreerimine muutis asja veel selgemaks. Enam ei ole tegemist sõidukiga mis ei ole toodetud EL turule vaid temast on saanud EL siseturule lubatud kaup. Seepärast mainitud dokument rõhutabki seda, et ühes EL riigis registrisse võetud sõiduki registreerimisest ei tohi keelduda isegi juhul kui sõiduk ei vasta Eestis nõutud tehnilistele tingimustele. EL asutamislepingu artiklitega 28 ja 30 (ja vastavate Euroopa Kohtu ostustega) on paika pandud väga piiratud võimalused siseturu kaupade vabale liikumisele piirangute panemisel.

* Igasugu lisakatseid võib (aga ei pea!) nõud(m)a. Aga päeva lõpuks, isegi kui katsete tulemused ei vasta Eestis nõutud tingimustele ei saa ikkagi keelduda sõiduki registreerimisest. Siin väljendubki sm. Ametniku võimalus kasutada kaalutlusõigust. Miks keelduda ja viidata formaalsetele nõudmistele? Õigus teha positiivne otsus on ju olemas...

Ja viimaseks kommentaariks (millele minu aastatetaguse asja juures ei viitsinud enam tähelepanu juhtida). Ülalviidatud dokument ei ole "soovituslikku iseloomuga". Antud dokument viitab konkreetsetele Euroopa Kohtu otsustele. Mis otsast on need kohtuotsused soovitusliku iseloomuga on arusaamatu.
Viimati muutis landy, N Mai 19, 2016 19:13, muudetud 1 kord kokku.
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-----------------------------------
SERIES II A 109"( '70 )-"Tindiplekk" / LR90 ( '88 )- "Inetu Pardipoeg" + palju unistusi
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Tubiniit
Kohe panen 33" rehvid!
Postitusi: 238
Liitunud: R Jaan 08, 2010 17:55
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas Tubiniit »

Lähenemine probleemile on hea.
Aga on ka veel võimalik saata minister Michalile tähitud kiri allkirja vastu kättesaamisega või elektroonne kiri koos sooviga saada vastus paberkandjal, et lugupeetud ministril oleks põhjus enne autogrammi andmist asi läbi lugeda.
Paberile ministri tasemel bürokraat ei riski igasugust jama kirja panna, aga alama astme bürokraadid on aru saanud, et nende kirjutatud jama tuleb kohtus vaidlustada ning see kestab aastaid, mille kestel saab turvaliselt palka edasi saada ning võimalusel töökohta vahetada
Elektroonse vastuse võib iga referent "avalikule huvile" viidates kirjutada ja sekretär allkirjastab selle ID-kaardiga ministrit tülitmata.
LR Discovery I 83kW manuaal
Kasutaja avatar
landy
Site Admin
Site Admin
Postitusi: 10293
Liitunud: R Juul 01, 2005 17:31
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas landy »

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-----------------------------------
SERIES II A 109"( '70 )-"Tindiplekk" / LR90 ( '88 )- "Inetu Pardipoeg" + palju unistusi
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Kasutaja avatar
landy
Site Admin
Site Admin
Postitusi: 10293
Liitunud: R Juul 01, 2005 17:31
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas landy »

Neile,eks Lõustaraamtut ei kasuta:

13.05.2016
Kalju Rüütli Paistab, lugupeetud minister Michal, et Teie haldusalas oleva Maanteeameti ametnikud ei suuda kuidagi antud küsimusega hakkama saada. Jako sõnul helistanud talle selle nädala esmaspäeval "sm. Ametnik" ja andud teada, et kõnealune sõiduk olevat tõsine risk rahvatervisele. Jako palve saata talle see otsus kirjalikult on minu teada tänaseni vastuseta jäänud.
Et mitte üldsõnaliseks jääda siis tsiteeriks siinkohal ikka ja jälle sedasama "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta", eriti selle punktis 3.3.2 sätestatut:

"Asjaolu, et mootorsõiduk on teises liikmesriigis juba registreeritud, tähendab, et selle liikmesriigi pädevate asutuste hinnangul vastab mootorsõiduk kõnealuses riigis kohaldatavatele nõuetele. Pädev asutus võib teises liikmesriigis juba kinnitatud, registreeritud või registreerimata mootorsõidukile kinnituse andmisest seega keelduda ainult juhul, kui mootorsõiduk kujutab tõsist ohtu rahvatervisele. /.../ Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad liikmesriigid oma otsustamisvabaduse kasutamisel seoses rahvatervise kaitsega järgima proportsionaalsuse põhimõtet. See tähendab, et meetmeid valides peavad nad piirduma üksnes rahvatervise kaitsmiseks või möödapääsmatute (näiteks maanteeohutuse) nõuete täitmiseks tegelikult vajalike meetmetega ja need peavad olema proportsionaalsed järgitava eesmärgiga, mida ei suudetaks saavutada ühendusesisest kaubandust vähem piiravate meetmetega.(19) Kuna EÜ asutamislepingu artiklis 30 nähakse ette rangelt tõlgendatav (20) erand kaupade vaba liikumise reeglist ühenduses, tuleb seda kasutavatel riigiasutustel iga juhtumi korral näidata, et nende kohaldatavad reeglid on vajalikud EÜ asutamislepingu artiklis 30 viidatud huvide kaitsmiseks, ning eelkõige, et kõnealusele mootorsõidukile kinnituse andmine kujutab tõsist ohtu inimeste tervisele või maanteeohutusele.
Pelga asjaolu põhjal, et sõiduk on saanud kinnituse teise liikmesriigi reeglitele vastavalt ja et selle teatud tehnilised omadused ilmselt (kuid mitte tingimata) erinevad vastuvõtvas liikmesriigis sätestatud omadustest või selle riigi samaväärse tüübikinnituse omadustest, ei ole põhjust väita, et inimeste tervis ja elu või keskkond oleks tõsiselt ohustatud."

Siinkohal, silmaringi laiendamiseks ka sulgudes toodud viited Euroopa Kohtu otsustele:
(19): Euroopa Kohtu 5. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-24/00: Euroopa Ühenduste Komisjon v. Prantsuse Vabariik.
(20): Euroopa Kohtu 5. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-95/01: Kriminaalmenetlus John Greenhami ja Léonard Abeli suhtes.

Hr. Michal, mul on Teile üks palve. Palun korraldage nii, et kas Teie või Teile alluva Maanteeameti ametnikud vastaks võimalikult kiiresti, kirjalikult, üheselt ja konkreetselt Jakole järgnevatele küsimustele:

* Kõnealune sõiduk on saanud 2002 aastal Rootsi Kuningriigis invasõidukiks ümberehitatuna tüübikinnituse. Mil moel on nimetatud sõiduk Eestis eriliseks rahvatervise ja/või maanteeohutuse riskiks? Seda eriti olukorras kus Eesti teedel vurab samasuguseid "normaalses varustuses" sõidukeid kümneid kui mitte sadu.

* Tsiteerin Maanteeameti "eksperdi", hr. Tarmo Koor'i kirja: "Lisaks esitage palun arsti tõend selle kohta, milliseid ümberehitusi oli vaja teha sõiduki juures selleks, et seda juhtida saate."
Palun selgitage milliste nõuetele toetudes nõutakse sellist arstitõendit? Kuidas sellise tõendi nõudmine on kooskõlas Andmekaitse reeglitega?

* Tsiteerin üht lauset Maanteeameti ametniku hr. Jürgo Vahtra telefonikõnest Jakole (Jako sõnadele toetudes): "/../ (nõutavaid laboriteste) on vaja just meie riigisiseseks tüübikinnituseks, mis on erinev EL-i nõuetest. Et muidu on Jako ohuks rahvatervisele ja oli veel paar põhjust, mis kõik täpselt meelde ei jäänud ja lubas, et saadavad kirja.".
Kuidas saavad olla Eesti üksiktüübikinnituse nõuded erinevad EL nõuetest? Seda eriti EÜ asutamislepingu artiklis 30 (kaupade vaba liikumine) sätestatu valguses.

* Tarmo Koor ja Jürgen Vahtra olid täpselt need ametnikud kellega oli mul "au" suhelda aastal 2008 oma Defenderi registreerimise epopöa ajal. Kusjuures hr. Vahtra oli see, kes väitis, et olla "diagonaalis" lugenud ülalviidatud "Tõlgendusteatist". Ja teatas mulle tollal, et ei kavatsegi seda täita sest siis saabuvat "anarhia ja ta peaks hakkama arvele võtma Leedust ostetud autosid". Minu arvamuse peale, et seda ju sätestavad EL õigusaktid ja Euroopa Kohtu otsused vastas ta, et teda need ei huvita. Tal on ministri määrused.
Kuidas on võimalik, et sellised ametnikud endiselt ametis on?

* MKM-i haldusalas toimetas 2008 aastal ka SOLVIT nimeline EL asutus. SOLVIT on loodud spetsiaalselt selleks, et aidata inimesi kes arvavad, et riigiasutused ei täida EL õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Aastal 2008 vastas SOLVIT'i Eesti vastutav ametnik mulle nii: "/../ Tõlgendusteatise näol on tegu mitte kohustusliku vaid soovitusliku iseloomuga dokumendiga ning seega selle ranget täitmist ei saa nõuda."
Palun kommenteerige millised nimelt "Tõlgendusteatises" toodud EL õigusaktid ja/või Euroopa Kohtu otsused on Teie haldusalas oleva Maanteeameti arvates "soovitusliku" iseloomuga?

Ja lõpuks, hr. Michal, Jakole on seda sõidukit vaja täna ja kohe. Et natukenegi oma elu elamisväärsemaks muuta. Pakun Jakole välja, et tasun tema eest kohe selle sõiduki laboritestide eest. Siis on meil aega edasi vaielda.
Kui aga selgub, et "Tõlgendusteatises" toodud EL õigusaktidest, Euroopa Kohtu otsustest ning Haldusmenetlusseaduses ametnikele antud kaalutlusõigusest tulenevalt oleks ametnikel olnud võimalus käituda inimestena siis annetate Te sama summa Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit'ule.

Nõus?

13.05.2016
Kristen Michal
Raha annetamine Liikumispuudega Inimeste Liidule ei lähe valesse kohta. Tegin just samas summas annetuse. Pakutud annetuse tagasiküsimise ideestki võiksime kohe loobuda. Sest kui näiteks selgub, et ametnik, kesiganes seal oli, ajas asju seadusest lähtudes, siis on siiski meie mõlema raha õiges kohas ja igaljuhul oleks tagasiküsimine pentsik. Nõus?

Telefonimängust, eriti sellisest kus osa asjaosalisi ja eriti neid kes peaks selgitama, siit puudu on, ei pea ma endiselt palju. Nagu varem kirjutasin. Maanteeamet võtab, siis juba meie maja inimeste jõulisema abiga, nädala alguses ette ja hakkab asja selgitama, alustades inimlikust suhtlusest inimesega keda asi puudutab. Ning leiab ka viisi kuidas kirjalikult vastata või korraldada kohtumine, kus saab selgitused vahetatud, kuidas siis ikka on ja mida need salapärased reeglid täpselt nõuavad, mida siin selgitatud pole. Ehkki mulle seda lubati hiljuti.

Ja siis teame, kuhu läks meie kummagi 500 eurot, kas liiklusohutusse või heategevuseks. Parim, kui see juhtuks mõlemal olema pigem siiski heategevus. Aga, elame – näeme. Mina ihatahes tahan ka selget vastust, sest sellest sõltub ka vastajate jaoks ühteist.

Like ˇ Reply ˇ 14 May at 00:11 ˇ Edited

13.05.2016
Kalju Rüütli
Hr. minister Michal. Ei olnud plaaniski annetust tagasi küsida. Tegin annetuse kuna Jako keeldus rahalisest abist arvates, et on rohkem abi vajajaid kui tema. Ja tagasiküsimist ei olnud plaanis teha igal juhul. Ega ka Teil seda paluda teha.

Kurvaks teeb see, et laias maailmas meie riigi edukusest pajatavad poliitikud ei suuda (taha?) aru saada sellest, et ühe riigi tugevus sõltub sellest kuidas see suhtub kõige rohkem abi vajavate kodanike probleemidesse. Mitte nende pajatustest e-riigi jms teemal.

Kurvaks, et mitte öelda vihaseks teeb kogu selles loos see, et Maanteeameti ametnikud käituvad selliselt meie ühiskonnas kõige rohkem abi vajava kodanikuga. Millist suhtumist peaks siis ootama kodanik kelle sõiduk ei ole invasõiduk?

8 aastat tagasi olid minu Defenderi registreerimise loos tegelasteks TÄPSELT samad ametnikud TÄPSELT samadel teemadel - müra- ja heitmete andmed. Ja täpselt samade argumentidega. Siis lõpuks leiti, et minu nõudmistel on seaduslik alus ja sõiduk registreeriti. Mis minu jaoks tähendab seda, et ametnikel ei olnud õigus. Või registreeriti minu sõiduk 2008 aastal, et üks pealetükkiv kodanik maha rahustada? Siis seadusevastaselt registreeriti?

Ja teate hr. Michal, ma siiralt loodan, et selle käitumise taga on korruptiivne soov saata sarnased sõidukid erafirmasse laboritestidele, et saada sealt "kickback". See oleks inimlikult mõistetav. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt pahatahtlike, oma võimu näitavate inimestega kes ei sobi töötama riigiametis.

Veelkord tänu annetuse eest!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-----------------------------------
SERIES II A 109"( '70 )-"Tindiplekk" / LR90 ( '88 )- "Inetu Pardipoeg" + palju unistusi
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Kasutaja avatar
landy
Site Admin
Site Admin
Postitusi: 10293
Liitunud: R Juul 01, 2005 17:31
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas landy »

Algab süüdlaste otsimine ja kõrvalseisjate karistamine:
http://www.postimees.ee/3698989/michal- ... ust-oppima
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-----------------------------------
SERIES II A 109"( '70 )-"Tindiplekk" / LR90 ( '88 )- "Inetu Pardipoeg" + palju unistusi
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Kasutaja avatar
landy
Site Admin
Site Admin
Postitusi: 10293
Liitunud: R Juul 01, 2005 17:31
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas landy »

19.05.16
Kalju Rüütli:
Austatud hr. Michal. Senini on ametnikud andnud Jakole vastuseks, et kuna Rootsi pädev asutus ei suuda leida 14 aastat tagasi tehtud testide dokumente siis peab Jako oma sõidukiga tegema "testid". Jutumärkides seepärast, et artiklist selgub, et tegelikke teste keegi ei tee. Tegelikult võrreldakse ja saadetakse kalli "testi" nime all sarnase sõiduki admed. Ehk siis olukord läheb järjest jaburamaks - Maanteeamet nõuab selliste testide tegemist milleks Eestis pole tegelikult võimekustki, tegelikkuses teste ei tehtagi vaid liiguvad paberid ja Jako sõiduki müra- ja heitmete väärtused võetakse kusagil Saksamaal piltlikult öeldes ruudulisest vihikust kus sarnase sõiduki andmed kirjas. Jas kogu seda komejanti põhjendab Maanteeamet paljasõnalise murega rahvatervise pärast.

Mind hämmastavad kaks asja.

Esmalt, kui Maanteeamet on aastaid teadnud, et tegelikult mingeid teste sõidukitele ei tehta siis miks ei ole võimalik võtta autoregistrist sarnase sõiduki andmed ja kasutada neid? Küsides selle teenuse eest umbes 10 korda vähem raha. Nagu teevad mitmed riigid.

Teisalt, senini on ametnikud sihikindlalt jätnud vastamata lihtsale küsimusele - mis on see, senini puhtalt paljasõnaline, oht rahvatervisele mis nõuavad "laboriteste". Tõlgendusteatis on selle koha pealt väga konkreetne: ""Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad liikmesriigid oma otsustamisvabaduse kasutamisel seoses rahvatervise kaitsega järgima proportsionaalsuse põhimõtet. See tähendab, et meetmeid valides peavad nad piirduma üksnes rahvatervise kaitsmiseks või möödapääsmatute (näiteks maanteeohutuse) nõuete täitmiseks tegelikult vajalike meetmetega ja need peavad olema proportsionaalsed järgitava eesmärgiga, mida ei suudetaks saavutada ühendusesisest kaubandust vähem piiravate meetmetega. Kuna EÜ asutamislepingu artiklis 30 nähakse ette rangelt tõlgendatav erand kaupade vaba liikumise reeglist ühenduses, tuleb seda kasutavatel riigiasutustel iga juhtumi korral näidata, et nende kohaldatavad reeglid on vajalikud EÜ asutamislepingu artiklis 30 viidatud huvide kaitsmiseks, ning eelkõige, et kõnealusele mootorsõidukile kinnituse andmine kujutab tõsist ohtu inimeste tervisele või maanteeohutusele."

Panete tähele? Euroopa Kohtu praktika ja EÜ asutamislepingu aktikli 30 kohaselt. Konkreetse sõiduki oht rahvatervisele. Iga konkreetse juhtumi korral. Mis on see oht ja milles see konkreetselt väljendub?

Kena muidugi, et algatatakse ametkondlik juurdlus. Tõsi ega ma sellest suurt midagi looda. Kogemustele toetudes võib arvata, et asi sumbub "kantseliiti".

Aga mis saab ikkagi senikaua Jakost ja tema normaalsemaks eluks vajalikust sõidukist? Kas Jako peab ootama kuni ametnikud kohvilauas omavahel juttu puhuvad?
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-----------------------------------
SERIES II A 109"( '70 )-"Tindiplekk" / LR90 ( '88 )- "Inetu Pardipoeg" + palju unistusi
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Kasutaja avatar
landy
Site Admin
Site Admin
Postitusi: 10293
Liitunud: R Juul 01, 2005 17:31
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas landy »

20 May at 16:19
Merit Mähar
Tere!

Mina olen Maanteeameti avalike suhete osakonnast. Priit Sauk, Maanteeameti peadirektor palus edasi öelda, et oleme kliendiga suhelnud igapäevaselt, selgitades olukorda ja asjade kulgu. Kogu suhtluse sisu ei ole mõtet siinkohal pikemalt lahata. Maanteeamet peab järgima Eesti õigusruumis kehtivaid nõudeid. Tõsiasi on, et igal inimesel on võimalik pöörduda kohtusse, kui ta tunneb, et temaga ei ole arvestatud või on seadusi valesti tõlgendatud. Maanteeameti põhiväärtustest üks on hoolivus. Hoolime kõikidest Eesti kodanikest võrdselt, antud juhul ei saa me teha erisusi ja mööda minna seadustest. Arvan ka, et sellist olukorda on oluliselt lihtsam lahendada otsesuhtluses, mitte sotsiaalmeedia kinnises postituses. Priit Sauk teeb ettepaneku personaalseks kohtumiseks Kalju Rüütlile ja Jako Steinil neile sobival ajal, aja kokkuleppimiseks palun andke sellest minule teada aadressil merit.mahar@mnt.ee

Lugupidamisega
Merit Mähar

21 May at 07:42
Kalju Rüütli
Tere,
Jako, on sul võimalust ja soovi kohtumisele minna? Anna palun teada.

ˇ21 May at 10:59
Jako Stein
Mina olen oma ressursside piires kõigeks valmis, et välja selgitada mis on ikkagi need kummalised nõuded, mille alusel minu sõiduk ühes Euroopa Liidu riigis (Rootsi Kuningriik) lubati registreerida ja miks Eestis seda fakti registreerimisel arvestada ei saa. Olen maanteeametile esitanud kõik enda valdses olevad dokumendid ja Rootsi vastavast ametiasutusest kinnitati mulle, et auto pidi läbima kõik nõutavad kontrolliprotseduurid enne registreerimist, vastasel juhul poleks seda registreeritud. Miks sellest ametnikuhärradele ei piisa ja esitatakse mulle sisutühje fakte ja viitatakse keerulistele direktiividele, milles tavakodanikul on keeruline orienteeruda. Kui maanteeametil on alust arvata, et sõiduk registreeriti Rootsis edaseaduslikult, siis peab ta seda ise tõestama.


21 May at 21:30
Jako Stein
Alates tänasest on mul lisaks ametnike väntsutamisele (lausa jumalik sõna) ka suur mure Eesti rahva tuleviku pärast, kuna nägin liikluses vähemalt kümmekonda taolist „rahvatervisele ohtu kujutavat“ Chryslerit. Asusime varjendeid kaevama ja kaalun Rootsi põgenemist. Soovitan seda teistelegi.
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-----------------------------------
SERIES II A 109"( '70 )-"Tindiplekk" / LR90 ( '88 )- "Inetu Pardipoeg" + palju unistusi
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
007
Mu elus pole muid autosid!
Postitusi: 860
Liitunud: E Veebr 26, 2007 10:57
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas 007 »

Ooooo Suur Kalju .... ma võin 100% kindlusega öelda, et MINA ilmselt oleks juba kinnipidamis asutuses, kui ma oleks pidanud nende inimestega suhtlema.

Job Well Done!!!
"Life is like a box of Land Rovers. You never know what you're gonna get."
"Sport" massidesse !!! (lukud defauldis :P)
Krutitsa Disci - Krutitsa Disci... (Disco II)
Discovery 3 HSE
Discovery I
RR TDV8 3,6
Kasutaja avatar
landy
Site Admin
Site Admin
Postitusi: 10293
Liitunud: R Juul 01, 2005 17:31
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas landy »

16.05.16
Tere!

Priit Sauk palus tänada tänase konstruktiivse arutelu eest Kaljut ja Jakot ning rõhutada, et tegeleme edasi vajalike seadusemuudatuste ettepanekutega, eesmärgiga lihtsustada tulevikus analoogsete probleemide lahendamist.

Ohutut liiklemist soovides,
Merit Mähar

OLULINE TEADE 16.05.16:

Kalju Rüütli
Tõepoolest, jutuajamine oli konstruktiivne. Vaielda saaks erinevate juriidiliste tõlgenduste osas kuid tänane seis on selline - isegi kui ametnik tahaks ei saaks ta midagi Jako olukorra parandamiseks ette võtta. Isegi hr. minister Michal ei saaks. Sest vastav ministri määrus ei anna talle selleks õigust.

Mis aga mind siiralt üllatas oli see, et Maanteeamet on ette valmistanud terve rea seadusemuudatuste ettepanekuid mis olid tõsiselt konstruktiivsed ja muudaksid sarnase protsessi palju lihtsamaks ja paindlikumaks.

Selgus ka fakt, et 2008 aastal minu Defenderile antud üksiksõiduki kinnitus oli antud ebaseaduslikult. Tuleb välja, et tehti see tookord erandkorras aga teadupärast pole täna isegi ministril sellist õigust (on busside ja teatud suurte veokite osas kuid mitte sõiduautode osas). Eks mul olid tookord kõhklused-kahtlused, et seda tehti ebamugavast kodanikust lahti saada. Aga see selleks.
Muuseas, Pirko, Maanteeamet kinnitas, et sa ei pea selles osas muretsema.

Hr. Michal, mul üks (isiklik) palve veel. Mujal maailmas on kombeks nimetada seadusemuudatused/täiendused selle kodaniku nimega kelle tõttu muudatuste protsess ette võeti. Ilus komme. Ehk nimetate selle muudatuste protsessi "Jako seadusemuudatuseks" ja võtate oma järelvalve alla? Et need asjalikud Maanteeameti seadusemuudatuste ettepanekud kuskile lauanurga peale vedelema ei jää. Tänud ette!
MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
-----------------------------------
SERIES II A 109"( '70 )-"Tindiplekk" / LR90 ( '88 )- "Inetu Pardipoeg" + palju unistusi
Kristjan Vaarmann (+372)5010599 kristjan.vaarmann@landroverclub.ee
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Vasta

Mine “ARK- terve mõistus majast lahkunud!”