Tavainimene jälle hammasrataste vahel
Postitatud: R Apr 29, 2016 22:17
Tsiteerin siinkohal Kalju Rüütli Facebooki postitust:
https://www.facebook.com/kalju/posts/10206144956930403
Kalju Rüütli
29.04.2016 at 21:11 ˇ Märjamaa ˇ
Vot nüüd keeras mul hinge keema. Ja lugu tuleb pikk.
Sain kirja ühelt inimeselt kellel probleem Rootsist ostetud auto arvelevõtmisega Eestis. Saatis abipalve mulle kuna leidis minu sarnase probleemi kirjelduse ja lahenduse otsimise loo Landroveri Klubi foorumist. 2008 aastal käisin ise sama kadalipu läbi kui tahtsin oma Landrover Defender 110 tollases ARK-is arvele võtta.
Antud asja sisu iseenesest lihtne. Inimene ostis Rootsist auto. Auto Rootsis registris olnud aastast 2002. Läbinud kõik nõutud korralised ülevaatused. Isegi Eestis registreerimiseelse ülevaatuse kus avastatud probleem tuledega sai ka korda tehtud. Eestis tehtud ülevaatus ei tuvastanud probleeme ei pidurite, müra ega heitegaasidega.
Maanteeamet keeldub sõidukit arvele võtmast kuna Rootsis väljastatud tehnilises passis pole sisse kantud müra- ja heitmeväärtusi. Täpselt sama põhjendus nagu minu Landroveri puhul kus Inglismaal väljastatud tehnilises passis ilutsesid nende kohtade peal märked "N/A". Maanteeamet nõuab, et inimene teeks laboritestid. Eestis tehtud ülevaatuse testid ei paista piisavat sõltumata sellest, et kehtiva (loe edukalt läbitud) ülevaatuseta sõiduki kasutamine avalikel teedel on seaduserikkumine ja karistatav. Seega peaks ka Eestis ülevaatuste testid olema pädevad. Kuidas muidu on neil voli keelata sõiduki kasutamist?
Tundub nagu oleks ametnikul õigus? Aga ei, tegelikult pole. Olemas on selline dokument nagu Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta". Kehtib aastast 2007. Kui aastal 2008 selle kohta ARK-i ametnikelt küsisin oli vastuseks "oleme diagonaalis tutvunud". Dokumendi sisu kokkuvõtvalt? "Käesoleva teatise eesmärk on pakkuda terviklikku ja ajakohastatud ülevaadet nendest EÜ õigusaktidest mida kohaldatakse mootorsõidukite registreerimise suhtes muus kui ostmise liikmesriigis, ning registreerimise ülekandmise suhtes liikmesriikide vahel, ja neid õigusakte ajakohastada, pidades silmas Euroopa õigusaktide hiljutist arengut ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat."
Teemaks olevas asjas on kohane tsiteerida nimetatud dokumendi punktis 3.3.2. "Riiklik kinnitus" sätestatut. Lühidalt (igaüks võib seda dokumenti guugeldada ja ise detaile lugeda) ütleb see punkt seda, et kui sõiduk on ühes Euroopa Liidu riigis registrisse võetud on see sõiduk lubatud Euroopa Liidu siseturule ja selle registreerimisel teises EL riigis ei tohi nõuda dubleerivaid tehnilisi kontrollimeetmeid. Sinna lisaks üks tsitaat: "Asjaolu, et mootorsõiduk on teises liikmesriigis juba registreeritud, tähendab, et selle liikmesriigi pädevate asutuste hinnangul vastab mootorsõiduk kõnealuses riigis kohaldatavatele nõuetele. Pädev asutus võib teises liikmesriigis juba kinnitatud, registreeritud või registreerimata mootorsõidukile kinnituse andmisest seega keelduda ainult juhul, kui mootorsõiduk kujutab tõsist ohtu rahvatervisele.
Pelga asjaolu põhjal, et sõiduk on saanud kinnituse teise liikmesriigi reeglitele vastavalt ja et selle teatud tehnilised omadused ilmselt (kuid mitte tingimata) erinevad vastuvõtvas liikmesriigis sätestatud omadustest või selle riigi samaväärse tüübikinnituse omadustest, ei ole põhjust väita, et inimeste tervis ja elu või keskkond oleks tõsiselt ohustatud."
Seletuseks inimkeeles: vastuvõttev EL riik ei tohi keelduda arvele võtmast sõidukit mis on eelnevalt võetud arvele teises EL riigis. Seda isegi juhul kui sõiduki mingid tehnilised omadused ei vasta vastuvõtva riigi nõuetele.
Seega, sõltumata sellest kas tehnilises passis või laboritestidel selgunud numbrilised tulemused vastavad Eesti normatiividele või ei on Eesti pädev asutus (Maanteeamet) kohustatud sellele sõidukile Eesti üksiktüübikinnituse väljastama ja arvele võtma.
Selline on EL õigusaktide sisu ja Euroopa Kohtu kohtupraktika. Igaks juhuks tuletame meelde, et Euroopa Kohus on EL-is absoluutse tõe allikas (nende otsust ei saa suurt kusagile edasi kaevata) ja EL õigusaktid on ALATI ülimuslikumad Eesti õigusaktide suhtes.
Sinna juurde pisuke viide Haldusmenetluse seadusele mis sätestab seda, lühidalt, et haldusasutus ei tohi menetlust venitada ja nõuda üleliigseid kulutusi nõudvaid asju (§ 5) ning vajadusel peab haldusasutus ise omaalgatuslikult koguma selleks tõendeid (§ 6). Rääkimata sellest, et ametnikule on antud kaalutlemisõigus hindamaks seda kas otsuse tegemisel kaaluvad avalikud huvid üles kodaniku erahuvid. Seni on kodanik suunatud tegema kalleid laboriteste erafirmades või hankima Rootsist dokumente. Mõlemad need tegevused on kulukad ja ülaltoodud viidetest tulenevalt mittevajalikud. Ja vajadusel KOHUSTUSLIKUS korrast tehtavad haldusorgani poolt. Seda nii Haldusmenetluse seaduse kui ka Tõlgendusteatises sätestatuna.
Oleme siis selle pika jutuga tuvastanud selle, et Maanteeamet nõuab, et inimene läbiks oma ostetud sõidukiga laboritestid (hind alates 500) sõltumata sellest, et laboritestide tulemused ei mõjuta kuidagi seda kas sõidukit saab Eestis arvele võtta või mitte. Oleme tuvastanud selle, et ametnikul on õigus kohaldada talle Haldusmenetluse seadusega antud kaalutlemisõigust ja ülalmainitud Tõlgendamisteatised tulenevat KOHUSTUST sõiduk arvele võtta.
Aga ametnik ikka nõuab laboriteste.
Ma veel võisin mingi väärastunud nurga alt mõista minu aastal 2008 toimunud komöödiat. Et tulevad siis eputajad oma ekspeditsiooni jaoks spetsiaalselt ehitatud autoga hüppama. Aga praegune asi on hoopis muust maailmast.
Nimelt, tegemist on Rootsi Kuningriigi registreeritud Chrysler Town & Country nimelise sõidukiga. Mis on ümber ehitatud INVASÕIDUKIKS. Mis on läbinud INVASÕIDUKINA kõik tehnilised kontrollid ja korralise ülevaatused Rootsi Kuningriigis. Ja ostjaks on liikumispuudega (loe ratastoolis) liikuv Eesti mees. Ja seda sõidukit on talle vaja pisut paremini ühiskonnas hakkama saamiseks. Ja nende neetud laboritestide kulu (mida sisuliselt vaja pole) oleks ligi kolmandik selle auto ostuhinnast.
Hei Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, C-Komando, Eesti Ekspress ja ETV Pealtnägija! Lähme ja uurime Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja minister Kristen Michali käest miks nende haldusalas töötavad ametnikud nii käituvad. Ma tahaks selle ametniku käest (kelle nimi on mulle teada koos tema seni saadetud kirjadega sellele inimesele sel teema) ajakirjanike juuresolekul ja kaamera ees küsida kuidas kaaluvad avalikud huvid üles selle inimese huvid. Ja küsida ministri käest kas see ametnik on tema arvates ikka sobiv oma ametikohale.
P.S. Eraldi küsiks ka seda, et miks endise ARK-i ja tänase Maanteeameti ametnikud endiselt seadust rikkudes suruvad inimesi sarnastes olukordades kasutama mittevajalikke ja kalleid eraettevõtetes tehtavaid laboriteste? Ehk neil selleks mingid majanduslikud huvid?
Kalju Rüütli:
Kogu selle loo teeb minu jaoks valusaks see, et isegi siis kui ametnikul on kõik seaduslikud alused haldusmenetlus läbi viia ja inimese auto registrisse võtta otsustab ta siiski "peast ametnik" olla. Ja teda ei sega see, et inimesele oleks see sõna otseses mõttes elu natuke elamisväärsemaks tegev samm.
Ja eriti valusaks see, et minuga kontakti ostinud inimene natuke kõhkles selle asja suure kella külge riputamise osas. Kahtles kas ametnikud teda tulevikus selle eest mitte kiusama ei hakka.
Mõelge nende kahe asja peale.
Kalju Rüütli:
Auto sai omal jal arvele. Mingeid lisateste polnud vaja. LR klubi foorumis kõik toimunu põhjalikult kirjas.
Naljaks oli see, et SOLVIT-i ametnik (see peaks olema EL ametnik kes tegeles kodanike kaebustega haldusorganite suhtes) andis teada, et ARK tegi ikka õigesti kuna Tõlgendusteade olla ARK-ile soovituslik, mitte kohustuslik. Ma nii suunurgast mainisin, et kuidas saavad teatises viidatud EL seadusaktid ja Euroopa Kohtu otsused olla soovitusliku iseloomuga. Aga sellele enam vastust ei tulnudki. Ega ma suurt ei imestanud selle peale. SOLVIT-i Eesti ametnik nimelt töötas MKM-is... grin emoticon
Kristen Michal:
Tere. Kui kõik asjaolud olid täpselt nii nagu siin esitatud, kõlab nagu asjajamine Eestis ei peaks olema. Saatsin selle kirja Maanteeameti juhile. Ta teeb kindlasti mõne päevaga selgeks, kas ja kuidas asjad aset leidsid ja siis saab kommenteerida. Kui ta vajab selleks lisainfot ja konkreetsemaid detaile, võtab keegi ametist lähipäevil otse ühendust, et lugu lahti harutada, loodetavasti jagate. Sest selgeks tuleb see kindlasti teha.
04.05.16
Kalju Rüütli:
Lugupeetud Kristen Michal. Paistab, et Maanteeameti juhil ei õnnestu kuidagi "paari päevaga" asju selgeks teha. Nädal sisuliselt möödas, Jako Stein kirjutas veelkord Maanteeametile meeldetuletava ja vastuseid küsiva kirja. Siiani resultaat ümmargune null... Hea mees kes lubabki?
04.05.16
Kristen Michal:
See on küll väga huvitav, uurin. Sest mulle öeldi, et asjaga tegeletakse. Saatke mulle oma tel nr privas, ma annan see isiklikult üle.
4 May.16 at 19:04
Kristen Michal:
Vestlesin Maanteeameti juhiga just üle. Ta kinnitas, et nad on ka kirja saanud ja suhtlevad edasi otse asjaolude selgitamisel, kas ja kuidas asjad on või mida sellises olukorras tavaliselt teha. Mis peakski asjaajamiseks korrektne viis olema. Et ta ise FBd ei kasuta, siis saab mõni tema kolleeg ametist ise siin võimaluse selgitada, eesmärk on mitte meie telefonimäng vaid asjade selgeks saamine.
Kalju Rüütli:
Natuke tsitaate sm. Ametniku kirjadest:
Asjaolud
22.04.2016 esitasite Maanteeametile sõiduki Chrysler Town & Country (2C4GP54L01RXXXXXX) üksiksõiduki kinnituseks.
Maanteeamet (edaspidi MA) vaatas läbi sõiduki registreerimistunnistuse, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollakti, üksiksõiduki kinnituse kontrollakti ja üksiksõiduki kinnituse riigilõivu maksmist kinnitava maksekorralduse.
Tüübikinnituse edasiseks menetlemiseks esitage palun sõiduki pidurite, müra ja heitmete piirväärtuste täitmist tõendav dokument.
Müra ja heitmete piirväärtuste täitmist tõendav dokument peab olema direktiivi, E-reegli või muu normdokumendi kohane sertifikaat, katsekoja katseprotokoll, kinnitus või valmistaja tunnistus.
Katseprotokollide või kinnituste väljaandjana aktsepteerib MA järgmisi tunnustatud katselaboreid:
1. Direktiivide kohased katselaborid leiab siit
2. E-reeglite kohased katselaborid leiab siit, lk 327-379.
Eestis saab teste teha ka TÜV Eesti OÜ, Autotest OÜ või Ameerika Autoteeninduse OÜ kaudu. Mõne margi puhul väljastab kinnituse ka margiesindus.
Lisaks esitage palun arsti tõend selle kohta, milliseid ümberehitusi oli vaja teha sõiduki juures selleks, et seda juhtida saate.
Resolutsioon
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. juuni 2011 määruse nr 37 Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord lisa 3; majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 kood 302 lg 2; ning lähtudes haldusmenetluse seaduse § 15 lõikest 2, palume kõrvaldada puudused ja esitada nõutavad dokumendid hiljemalt 26.05.2016. Vastasel korral jätab MA taotluse läbi vaatamata.
Kalju Rüütli:
Ja veel:
Maanteeamet võtab riiklikul tüübikinnitusel arvesse teise liikmesriigi dokumentides või registreerimistunnistuses märgitud andmeid direktiivide, E-reeglite või nendes nõutud piirväärtuste täitmise kohta. Selle sõiduki registreerimistunnistusel puuduvad nimetatud andmed, mida arvesse saaksime võtta.
EÜ vastavustunnistust ei ole me teilt nõudnud ning Rootsi registreerimistunnistust me samuti tunnustame.
Küsimus on sõiduki nõuetes, kuna see ei ole algselt toodetud Euroopa turu jaoks (puudub Euroopa tüübikinnitus) ning lisaks on see ümberehitatud.
Kalju Rüütli:
Nagu näete ei huvita sm. Ametnikku miski muu peale piirväärtuste andmete. See, et sõiduk juba invasõidukina EL riigi registris (ja sellest tulenevalt kontrollituna lubatud EL riigis kasutusse) ei paista teda häirivat. Kirsina tordil on lisanõue arstitõendi osas... Oleks igavesti tänulik sm. Ametnikule kui ta viitaks "Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord" määruses sellele kohale kus arstitõendi esitamine nõutud oleks. Eriti selles valguses kuidas täna Eestis esitatud arstitõend võiks kuidagigi selgitada ümberehitusi mis tehti 2002 aasta paiku Rootsi Kuningriigis ja mille vastavust EL vastavatele nõuetele on Rootsi Kuningriigi pädevad asutused kinnitanud registrisse võtmisega ning korraliste ülevaatustega.
https://www.riigiteataja.ee/akt/131072015008?leiaKehtiv
05.05.16
Mihkel Loide:
Tere! Kuna Maanteeamet seda postitust ei näe ja oma kommentaariga ligi ei pääse, siis edastan selle nende palvel. Maanteeamet suhtleb sõidukiomanikuga otse edasi.
Maanteeamet vaatab hetkel selle sõiduki kõik materjalid põhjalikult läbi ja kontakteerume otse omanikuga. Antud olukord on komplitseeritud. Nimelt ei ole antud sõiduk toodetud EL turule ja iga riik viib läbi üksikkinnituse menetluse vastavalt oma nõuetele. Teise liikmesriigi siseriiklik üksiksõiduki kinnitus ei kehti Eestis, küll aga saab Maanteeamet siseriiklike nõuete täitmise tõendamiseks arvestada teises liikmesriigis tehtud samaväärseid katsetusi või kontrolli tulemusi.
5 May at 09:05 ˇ
Kalju Rüütli:
Tere!
Ma küll ei saa aru mis nurga alt see komplitseeritud on. Mul on kahtlane tunne, et taga aetakse formaalset punktide täitmist sõltumata sellest kas seda vaja on või mitte.
Vaatame veelkord seda "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta" nimelist dokumenti paneme faktid kirja:
* sõiduk on Eesti läbinud registreerimiseelse ülevaatuse. Mis tähendab, et oma tehniliste näitajate poolest on see kõlbulik Eesti avalikel teedel liiklema. Lisaks on see läbinud üksiksõiduki kinnituse Rootsis. Sõltumata sellest kas see kinnitus kehtib Eestis või mitte on see kinnitus Rootsis sõidukile antud vastavalt EL kehtvatele nõuetele. Samadele millistele peab vastama ka Eestis tehtav üksiksõiduki kinnitus.
* miks Eesti volitatud ülevaatuse tegija juures tehtav tehniline ülevaatus ei sobi nimetatud heitmete taseme tuvastamiseks jääb mulle arusaamatuks sest neil on voli keelata sõiduki kasutamine kui see ei vasta tehnilistele nõuetele. Ehk siis on nad piisavalt pädevad, et keelata aga mitte piisavalt pädevad, et lubada? Miks ntx UK vastav asutus DVLA teeb vajaminevad testid ise aga Eestis peab selleks kasutama erafirmat ca 10X kõrgema tasu eest?
* Rootsis sõiduki registreerimine muutis asja veel selgemaks. Enam ei ole tegemist sõidukiga mis ei ole toodetud EL turule vaid temast on saanud EL siseturule lubatud kaup. Seepärast mainitud dokument rõhutabki seda, et ühes EL riigis registrisse võetud sõiduki registreerimisest ei tohi keelduda isegi juhul kui sõiduk ei vasta Eestis nõutud tehnilistele tingimustele. EL asutamislepingu artiklitega 28 ja 30 (ja vastavate Euroopa Kohtu ostustega) on paika pandud väga piiratud võimalused siseturu kaupade vabale liikumisele piirangute panemisel.
* Igasugu lisakatseid võib (aga ei pea!) nõud(m)a. Aga päeva lõpuks, isegi kui katsete tulemused ei vasta Eestis nõutud tingimustele ei saa ikkagi keelduda sõiduki registreerimisest. Siin väljendubki sm. Ametniku võimalus kasutada kaalutlusõigust. Miks keelduda ja viidata formaalsetele nõudmistele? Õigus teha positiivne otsus on ju olemas...
Ja viimaseks kommentaariks (millele minu aastatetaguse asja juures ei viitsinud enam tähelepanu juhtida). Ülalviidatud dokument ei ole "soovituslikku iseloomuga". Antud dokument viitab konkreetsetele Euroopa Kohtu otsustele. Mis otsast on need kohtuotsused soovitusliku iseloomuga on arusaamatu.
https://www.facebook.com/kalju/posts/10206144956930403
Kalju Rüütli
29.04.2016 at 21:11 ˇ Märjamaa ˇ
Vot nüüd keeras mul hinge keema. Ja lugu tuleb pikk.
Sain kirja ühelt inimeselt kellel probleem Rootsist ostetud auto arvelevõtmisega Eestis. Saatis abipalve mulle kuna leidis minu sarnase probleemi kirjelduse ja lahenduse otsimise loo Landroveri Klubi foorumist. 2008 aastal käisin ise sama kadalipu läbi kui tahtsin oma Landrover Defender 110 tollases ARK-is arvele võtta.
Antud asja sisu iseenesest lihtne. Inimene ostis Rootsist auto. Auto Rootsis registris olnud aastast 2002. Läbinud kõik nõutud korralised ülevaatused. Isegi Eestis registreerimiseelse ülevaatuse kus avastatud probleem tuledega sai ka korda tehtud. Eestis tehtud ülevaatus ei tuvastanud probleeme ei pidurite, müra ega heitegaasidega.
Maanteeamet keeldub sõidukit arvele võtmast kuna Rootsis väljastatud tehnilises passis pole sisse kantud müra- ja heitmeväärtusi. Täpselt sama põhjendus nagu minu Landroveri puhul kus Inglismaal väljastatud tehnilises passis ilutsesid nende kohtade peal märked "N/A". Maanteeamet nõuab, et inimene teeks laboritestid. Eestis tehtud ülevaatuse testid ei paista piisavat sõltumata sellest, et kehtiva (loe edukalt läbitud) ülevaatuseta sõiduki kasutamine avalikel teedel on seaduserikkumine ja karistatav. Seega peaks ka Eestis ülevaatuste testid olema pädevad. Kuidas muidu on neil voli keelata sõiduki kasutamist?
Tundub nagu oleks ametnikul õigus? Aga ei, tegelikult pole. Olemas on selline dokument nagu Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta". Kehtib aastast 2007. Kui aastal 2008 selle kohta ARK-i ametnikelt küsisin oli vastuseks "oleme diagonaalis tutvunud". Dokumendi sisu kokkuvõtvalt? "Käesoleva teatise eesmärk on pakkuda terviklikku ja ajakohastatud ülevaadet nendest EÜ õigusaktidest mida kohaldatakse mootorsõidukite registreerimise suhtes muus kui ostmise liikmesriigis, ning registreerimise ülekandmise suhtes liikmesriikide vahel, ja neid õigusakte ajakohastada, pidades silmas Euroopa õigusaktide hiljutist arengut ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat."
Teemaks olevas asjas on kohane tsiteerida nimetatud dokumendi punktis 3.3.2. "Riiklik kinnitus" sätestatut. Lühidalt (igaüks võib seda dokumenti guugeldada ja ise detaile lugeda) ütleb see punkt seda, et kui sõiduk on ühes Euroopa Liidu riigis registrisse võetud on see sõiduk lubatud Euroopa Liidu siseturule ja selle registreerimisel teises EL riigis ei tohi nõuda dubleerivaid tehnilisi kontrollimeetmeid. Sinna lisaks üks tsitaat: "Asjaolu, et mootorsõiduk on teises liikmesriigis juba registreeritud, tähendab, et selle liikmesriigi pädevate asutuste hinnangul vastab mootorsõiduk kõnealuses riigis kohaldatavatele nõuetele. Pädev asutus võib teises liikmesriigis juba kinnitatud, registreeritud või registreerimata mootorsõidukile kinnituse andmisest seega keelduda ainult juhul, kui mootorsõiduk kujutab tõsist ohtu rahvatervisele.
Pelga asjaolu põhjal, et sõiduk on saanud kinnituse teise liikmesriigi reeglitele vastavalt ja et selle teatud tehnilised omadused ilmselt (kuid mitte tingimata) erinevad vastuvõtvas liikmesriigis sätestatud omadustest või selle riigi samaväärse tüübikinnituse omadustest, ei ole põhjust väita, et inimeste tervis ja elu või keskkond oleks tõsiselt ohustatud."
Seletuseks inimkeeles: vastuvõttev EL riik ei tohi keelduda arvele võtmast sõidukit mis on eelnevalt võetud arvele teises EL riigis. Seda isegi juhul kui sõiduki mingid tehnilised omadused ei vasta vastuvõtva riigi nõuetele.
Seega, sõltumata sellest kas tehnilises passis või laboritestidel selgunud numbrilised tulemused vastavad Eesti normatiividele või ei on Eesti pädev asutus (Maanteeamet) kohustatud sellele sõidukile Eesti üksiktüübikinnituse väljastama ja arvele võtma.
Selline on EL õigusaktide sisu ja Euroopa Kohtu kohtupraktika. Igaks juhuks tuletame meelde, et Euroopa Kohus on EL-is absoluutse tõe allikas (nende otsust ei saa suurt kusagile edasi kaevata) ja EL õigusaktid on ALATI ülimuslikumad Eesti õigusaktide suhtes.
Sinna juurde pisuke viide Haldusmenetluse seadusele mis sätestab seda, lühidalt, et haldusasutus ei tohi menetlust venitada ja nõuda üleliigseid kulutusi nõudvaid asju (§ 5) ning vajadusel peab haldusasutus ise omaalgatuslikult koguma selleks tõendeid (§ 6). Rääkimata sellest, et ametnikule on antud kaalutlemisõigus hindamaks seda kas otsuse tegemisel kaaluvad avalikud huvid üles kodaniku erahuvid. Seni on kodanik suunatud tegema kalleid laboriteste erafirmades või hankima Rootsist dokumente. Mõlemad need tegevused on kulukad ja ülaltoodud viidetest tulenevalt mittevajalikud. Ja vajadusel KOHUSTUSLIKUS korrast tehtavad haldusorgani poolt. Seda nii Haldusmenetluse seaduse kui ka Tõlgendusteatises sätestatuna.
Oleme siis selle pika jutuga tuvastanud selle, et Maanteeamet nõuab, et inimene läbiks oma ostetud sõidukiga laboritestid (hind alates 500) sõltumata sellest, et laboritestide tulemused ei mõjuta kuidagi seda kas sõidukit saab Eestis arvele võtta või mitte. Oleme tuvastanud selle, et ametnikul on õigus kohaldada talle Haldusmenetluse seadusega antud kaalutlemisõigust ja ülalmainitud Tõlgendamisteatised tulenevat KOHUSTUST sõiduk arvele võtta.
Aga ametnik ikka nõuab laboriteste.
Ma veel võisin mingi väärastunud nurga alt mõista minu aastal 2008 toimunud komöödiat. Et tulevad siis eputajad oma ekspeditsiooni jaoks spetsiaalselt ehitatud autoga hüppama. Aga praegune asi on hoopis muust maailmast.
Nimelt, tegemist on Rootsi Kuningriigi registreeritud Chrysler Town & Country nimelise sõidukiga. Mis on ümber ehitatud INVASÕIDUKIKS. Mis on läbinud INVASÕIDUKINA kõik tehnilised kontrollid ja korralise ülevaatused Rootsi Kuningriigis. Ja ostjaks on liikumispuudega (loe ratastoolis) liikuv Eesti mees. Ja seda sõidukit on talle vaja pisut paremini ühiskonnas hakkama saamiseks. Ja nende neetud laboritestide kulu (mida sisuliselt vaja pole) oleks ligi kolmandik selle auto ostuhinnast.
Hei Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, C-Komando, Eesti Ekspress ja ETV Pealtnägija! Lähme ja uurime Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja minister Kristen Michali käest miks nende haldusalas töötavad ametnikud nii käituvad. Ma tahaks selle ametniku käest (kelle nimi on mulle teada koos tema seni saadetud kirjadega sellele inimesele sel teema) ajakirjanike juuresolekul ja kaamera ees küsida kuidas kaaluvad avalikud huvid üles selle inimese huvid. Ja küsida ministri käest kas see ametnik on tema arvates ikka sobiv oma ametikohale.
P.S. Eraldi küsiks ka seda, et miks endise ARK-i ja tänase Maanteeameti ametnikud endiselt seadust rikkudes suruvad inimesi sarnastes olukordades kasutama mittevajalikke ja kalleid eraettevõtetes tehtavaid laboriteste? Ehk neil selleks mingid majanduslikud huvid?
Kalju Rüütli:
Kogu selle loo teeb minu jaoks valusaks see, et isegi siis kui ametnikul on kõik seaduslikud alused haldusmenetlus läbi viia ja inimese auto registrisse võtta otsustab ta siiski "peast ametnik" olla. Ja teda ei sega see, et inimesele oleks see sõna otseses mõttes elu natuke elamisväärsemaks tegev samm.
Ja eriti valusaks see, et minuga kontakti ostinud inimene natuke kõhkles selle asja suure kella külge riputamise osas. Kahtles kas ametnikud teda tulevikus selle eest mitte kiusama ei hakka.
Mõelge nende kahe asja peale.
Kalju Rüütli:
Auto sai omal jal arvele. Mingeid lisateste polnud vaja. LR klubi foorumis kõik toimunu põhjalikult kirjas.
Naljaks oli see, et SOLVIT-i ametnik (see peaks olema EL ametnik kes tegeles kodanike kaebustega haldusorganite suhtes) andis teada, et ARK tegi ikka õigesti kuna Tõlgendusteade olla ARK-ile soovituslik, mitte kohustuslik. Ma nii suunurgast mainisin, et kuidas saavad teatises viidatud EL seadusaktid ja Euroopa Kohtu otsused olla soovitusliku iseloomuga. Aga sellele enam vastust ei tulnudki. Ega ma suurt ei imestanud selle peale. SOLVIT-i Eesti ametnik nimelt töötas MKM-is... grin emoticon
Kristen Michal:
Tere. Kui kõik asjaolud olid täpselt nii nagu siin esitatud, kõlab nagu asjajamine Eestis ei peaks olema. Saatsin selle kirja Maanteeameti juhile. Ta teeb kindlasti mõne päevaga selgeks, kas ja kuidas asjad aset leidsid ja siis saab kommenteerida. Kui ta vajab selleks lisainfot ja konkreetsemaid detaile, võtab keegi ametist lähipäevil otse ühendust, et lugu lahti harutada, loodetavasti jagate. Sest selgeks tuleb see kindlasti teha.
04.05.16
Kalju Rüütli:
Lugupeetud Kristen Michal. Paistab, et Maanteeameti juhil ei õnnestu kuidagi "paari päevaga" asju selgeks teha. Nädal sisuliselt möödas, Jako Stein kirjutas veelkord Maanteeametile meeldetuletava ja vastuseid küsiva kirja. Siiani resultaat ümmargune null... Hea mees kes lubabki?
04.05.16
Kristen Michal:
See on küll väga huvitav, uurin. Sest mulle öeldi, et asjaga tegeletakse. Saatke mulle oma tel nr privas, ma annan see isiklikult üle.
4 May.16 at 19:04
Kristen Michal:
Vestlesin Maanteeameti juhiga just üle. Ta kinnitas, et nad on ka kirja saanud ja suhtlevad edasi otse asjaolude selgitamisel, kas ja kuidas asjad on või mida sellises olukorras tavaliselt teha. Mis peakski asjaajamiseks korrektne viis olema. Et ta ise FBd ei kasuta, siis saab mõni tema kolleeg ametist ise siin võimaluse selgitada, eesmärk on mitte meie telefonimäng vaid asjade selgeks saamine.
Kalju Rüütli:
Natuke tsitaate sm. Ametniku kirjadest:
Asjaolud
22.04.2016 esitasite Maanteeametile sõiduki Chrysler Town & Country (2C4GP54L01RXXXXXX) üksiksõiduki kinnituseks.
Maanteeamet (edaspidi MA) vaatas läbi sõiduki registreerimistunnistuse, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollakti, üksiksõiduki kinnituse kontrollakti ja üksiksõiduki kinnituse riigilõivu maksmist kinnitava maksekorralduse.
Tüübikinnituse edasiseks menetlemiseks esitage palun sõiduki pidurite, müra ja heitmete piirväärtuste täitmist tõendav dokument.
Müra ja heitmete piirväärtuste täitmist tõendav dokument peab olema direktiivi, E-reegli või muu normdokumendi kohane sertifikaat, katsekoja katseprotokoll, kinnitus või valmistaja tunnistus.
Katseprotokollide või kinnituste väljaandjana aktsepteerib MA järgmisi tunnustatud katselaboreid:
1. Direktiivide kohased katselaborid leiab siit
2. E-reeglite kohased katselaborid leiab siit, lk 327-379.
Eestis saab teste teha ka TÜV Eesti OÜ, Autotest OÜ või Ameerika Autoteeninduse OÜ kaudu. Mõne margi puhul väljastab kinnituse ka margiesindus.
Lisaks esitage palun arsti tõend selle kohta, milliseid ümberehitusi oli vaja teha sõiduki juures selleks, et seda juhtida saate.
Resolutsioon
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. juuni 2011 määruse nr 37 Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord lisa 3; majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 kood 302 lg 2; ning lähtudes haldusmenetluse seaduse § 15 lõikest 2, palume kõrvaldada puudused ja esitada nõutavad dokumendid hiljemalt 26.05.2016. Vastasel korral jätab MA taotluse läbi vaatamata.
Kalju Rüütli:
Ja veel:
Maanteeamet võtab riiklikul tüübikinnitusel arvesse teise liikmesriigi dokumentides või registreerimistunnistuses märgitud andmeid direktiivide, E-reeglite või nendes nõutud piirväärtuste täitmise kohta. Selle sõiduki registreerimistunnistusel puuduvad nimetatud andmed, mida arvesse saaksime võtta.
EÜ vastavustunnistust ei ole me teilt nõudnud ning Rootsi registreerimistunnistust me samuti tunnustame.
Küsimus on sõiduki nõuetes, kuna see ei ole algselt toodetud Euroopa turu jaoks (puudub Euroopa tüübikinnitus) ning lisaks on see ümberehitatud.
Kalju Rüütli:
Nagu näete ei huvita sm. Ametnikku miski muu peale piirväärtuste andmete. See, et sõiduk juba invasõidukina EL riigi registris (ja sellest tulenevalt kontrollituna lubatud EL riigis kasutusse) ei paista teda häirivat. Kirsina tordil on lisanõue arstitõendi osas... Oleks igavesti tänulik sm. Ametnikule kui ta viitaks "Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord" määruses sellele kohale kus arstitõendi esitamine nõutud oleks. Eriti selles valguses kuidas täna Eestis esitatud arstitõend võiks kuidagigi selgitada ümberehitusi mis tehti 2002 aasta paiku Rootsi Kuningriigis ja mille vastavust EL vastavatele nõuetele on Rootsi Kuningriigi pädevad asutused kinnitanud registrisse võtmisega ning korraliste ülevaatustega.
https://www.riigiteataja.ee/akt/131072015008?leiaKehtiv
05.05.16
Mihkel Loide:
Tere! Kuna Maanteeamet seda postitust ei näe ja oma kommentaariga ligi ei pääse, siis edastan selle nende palvel. Maanteeamet suhtleb sõidukiomanikuga otse edasi.
Maanteeamet vaatab hetkel selle sõiduki kõik materjalid põhjalikult läbi ja kontakteerume otse omanikuga. Antud olukord on komplitseeritud. Nimelt ei ole antud sõiduk toodetud EL turule ja iga riik viib läbi üksikkinnituse menetluse vastavalt oma nõuetele. Teise liikmesriigi siseriiklik üksiksõiduki kinnitus ei kehti Eestis, küll aga saab Maanteeamet siseriiklike nõuete täitmise tõendamiseks arvestada teises liikmesriigis tehtud samaväärseid katsetusi või kontrolli tulemusi.
5 May at 09:05 ˇ
Kalju Rüütli:
Tere!
Ma küll ei saa aru mis nurga alt see komplitseeritud on. Mul on kahtlane tunne, et taga aetakse formaalset punktide täitmist sõltumata sellest kas seda vaja on või mitte.
Vaatame veelkord seda "Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta" nimelist dokumenti paneme faktid kirja:
* sõiduk on Eesti läbinud registreerimiseelse ülevaatuse. Mis tähendab, et oma tehniliste näitajate poolest on see kõlbulik Eesti avalikel teedel liiklema. Lisaks on see läbinud üksiksõiduki kinnituse Rootsis. Sõltumata sellest kas see kinnitus kehtib Eestis või mitte on see kinnitus Rootsis sõidukile antud vastavalt EL kehtvatele nõuetele. Samadele millistele peab vastama ka Eestis tehtav üksiksõiduki kinnitus.
* miks Eesti volitatud ülevaatuse tegija juures tehtav tehniline ülevaatus ei sobi nimetatud heitmete taseme tuvastamiseks jääb mulle arusaamatuks sest neil on voli keelata sõiduki kasutamine kui see ei vasta tehnilistele nõuetele. Ehk siis on nad piisavalt pädevad, et keelata aga mitte piisavalt pädevad, et lubada? Miks ntx UK vastav asutus DVLA teeb vajaminevad testid ise aga Eestis peab selleks kasutama erafirmat ca 10X kõrgema tasu eest?
* Rootsis sõiduki registreerimine muutis asja veel selgemaks. Enam ei ole tegemist sõidukiga mis ei ole toodetud EL turule vaid temast on saanud EL siseturule lubatud kaup. Seepärast mainitud dokument rõhutabki seda, et ühes EL riigis registrisse võetud sõiduki registreerimisest ei tohi keelduda isegi juhul kui sõiduk ei vasta Eestis nõutud tehnilistele tingimustele. EL asutamislepingu artiklitega 28 ja 30 (ja vastavate Euroopa Kohtu ostustega) on paika pandud väga piiratud võimalused siseturu kaupade vabale liikumisele piirangute panemisel.
* Igasugu lisakatseid võib (aga ei pea!) nõud(m)a. Aga päeva lõpuks, isegi kui katsete tulemused ei vasta Eestis nõutud tingimustele ei saa ikkagi keelduda sõiduki registreerimisest. Siin väljendubki sm. Ametniku võimalus kasutada kaalutlusõigust. Miks keelduda ja viidata formaalsetele nõudmistele? Õigus teha positiivne otsus on ju olemas...
Ja viimaseks kommentaariks (millele minu aastatetaguse asja juures ei viitsinud enam tähelepanu juhtida). Ülalviidatud dokument ei ole "soovituslikku iseloomuga". Antud dokument viitab konkreetsetele Euroopa Kohtu otsustele. Mis otsast on need kohtuotsused soovitusliku iseloomuga on arusaamatu.