EESTI LAND ROVER'I FOORUM

Siin on kõik segamini nagu Kört Pärtli särk pühapäeva hommikul.

Esiteks, vastupidiselt eelnevalt kirjapandule, diferentsiaalilukk ei jaga mitte momenti vaid kiirust võrdselt rataste vahel. Diferentsiaali ülesanne on ju võimaldada ratastel pöörelda erineva kiirusega. Arendatav moment on mõlemal rattal võrdne ja määratud väiksema haarduvusega rattaga. Lukus diferentsiaal jagab kiiruse võrdselt - mõlemad rattad pöörlevad ühesuguse kiirusega olenemata olukorrast. Küll aga on neil erinev moment, mis sõltub haardumisest teekattega.

Teiseks, "freewheel hub'id" võivad olla kasutusel lülitatava esisillaga autodel ja võimaldavad esirattad lahti ühendada pooltelgedest. Teisisõnu, kuigi esisild on vahekastist välja lülitatud, veavad auto liikumisel esirattad pooltelgi ja kardaani kaasa. Hub'i lukuga saab sellest kaasa vedamisest lahti. Vähem pöörlevat massi, väiksem kütusekulu, tõsi, praktikas marginaalselt. Nagu eelkõnelejad selgitasid, kui tegemist pole just Series LRiga või üldiselt lülitatava nelikveoga, võib hub'i teema ära unustada.

Pideva nelikveo ja lukustatava keskdiferentsiaaliga pole probleemi nii kaua kui vähemalt 3 ratast on hea haarduvusega pinnal. Kui üks esi- ja üks tagaratas nö õhus on, seisab auto paigal. Siis võib abi olla silla diferentsiaalilukust. Rataste õhku sattumise võimalust vähendab nende hea liigendus ehk piisavas ulatuses üles-alla käik.

Mõmmi kirjutas:Siin on kõik segamini nagu Kört Pärtli särk pühapäeva hommikul.

just .. juhatust saab siit .. http://en.wikipedia.org/wiki/Torque#Machine_torque .. mina vaataks oma posti kriitilise pilguga üle, enne kui kaaskodanikud sõimama hakkavad.

http://www.youtube.com/watch?v=xzHyJjPT ... re=related

Et siin ilusasti näha, kuidas keskdifri luku korral kaabib üks eest ja teine tagant ja ongi kogu armastus. Mu Discokuut on ka 2 rattaveoline, kui mõni hakkab huvi tundma, et kuidas siis 4 ratttaveolisega sõita on, vastan, et kui lukud sildadesse saan, siis saab alles 4x4 st rääkida.

Päris õigus on siin Mõmmil. See 2WD (väga tihti kasutatud väljend diffrilukkudeta 4WD kohta) on kuidagi arusaamatuks jäänud, või kui siis veavad need 2 ratast maapinnal ja need 2 õhus pöörlevat ei vea. Ratta pöörlemine ja "vedamine" ei ole samad asjad, autot liigutab siiski moment ja see on täiest teine asi kui (pöörlemis)kiirus.Teemalgatajale soovitus- tasub endale asi põhjalikult selgeks teha ja soovitajate nõuannetesse teatud skepsisega suhtuda.
Loomulikult on olukordi, kus diffrilukud olukorra paremaks teevad, omalgi on paaril korral neist puudus olnud. Need juhused on eriti harvaesinevad, kus õige trajektooriga ei ole võimalust diffrilukkude puudumist kompenseerida. Eeldan loomulikult et ilma vintsita autoga ei minda sellisesse kohta, kuhu vintsita asja ei ole. Miks kasutatakse paljudel võistlusautodel LR vedrustust? Just nn. flexi pärast ja see on omadus, mis vähendab auto diagonaalis lahtisõitmise riski, e. praktiliselt ainust olukorda kus diffrilukk on hädavajalik.

Ilma veojõu kontrollita(pole kuulnud, et mõnel oleks) Discovery 1 on ilma keskdiferentsiaali lukustuseta üherattaveoline, lukustatud keskdiferentsiaaliga kaherattaveoline, kusjuures veab mõlema silla üks ratas. Jäisel teel diagonaalis kõikuma jäädes on liikuma saamisega probleeme.
Uuematel autodel on veojõukontroll (mis on tavaliselt tekitatud ABS baasil) ning nende puhul võiks 2WD ja 4WD nimetusi aktsepteerida. Aga osal autodel on lisaks veojõukontrollile samad ABS andurid kasutuses roolivõimendi ning sõidustabiilsuskontrolli töös ehk ABS anduri rike põhjustab vajaduse puksiiri abi järele.

Ma pole veel D1 te kohanud, millel poleks keskdifri lukku. See on rohkem D2 probla. Eks kullafond Landy teab paremini. Kuid see veojõukontrolliga jebiitamine ei tee veel autot 4WD ks. Ei vea ju 4 ühekorraga reaalselt. Mul Lisaks D1 ele on 2 poolpeeretust. Nendega peab õppima sõitma, siis saab hakkama ka. Aga kui jääd ilma keskdifrilukuta kõõluma jääpeale, siis pidurda ise füüsilise jõuga rattad kinni ja samal ajal kasuta edasiliikumise võimalust. Vahest on aidanud. Sama on ka tagaveolise puhul, millel vajadusel lülitab esivedu. Kässariga tagaots kinni ja esimene hakkabki vedama.

Kässar on hea idee. Mul on seniajani ainult käsikastiga autod olnud, olen tavaliselt 2.käiguga minema saanud, harva ka 3.-ndaga. Möödunud talvel oli esisillaveoga automaatkastiga autosid hale vaadata.

Tubiniit kirjutas:Kässar on hea idee. Mul on seniajani ainult käsikastiga autod olnud, olen tavaliselt 2.käiguga minema saanud, harva ka 3.-ndaga. Möödunud talvel oli esisillaveoga automaatkastiga autosid hale vaadata.

OT: Automaatkastil on ainult üks puudus, autot ei saa käima tõmmata. Ise haletsen manuaalkasti kasutajaid, aastaringselt (paraku ise ka haletsusobjekt, viimased paar aastat). Aga eks see rohkem ema-tütre valik, tõsi , manuaalkasti liigitaks vanaemaks. Ja selles valikus ei ole arvamused inimestelt, kes ei ole automaadiga vähemalt aasta sõitnud, arvestatavad. Miks peab sidurit 3. ndaga tapma kui saab vajutada "W" nuppu? Ennast on lumes automaat nii mõnigi kord aidanud. Kuidas, ei räägi, kuna kasti tervisele see väga hea ei ole ja oskamatult võib seibid teha.
Difritest veelkord: Lugege Mõmmi juttu veel kord ja siis veel ja veel. Lahtise keskdifriga (LR ja teised 50:50 keskdifriga autod) veavad kõik rattad ALATI ühesuguse jõuga (st. saame rääkida 4WD või 0 WD, ülejäänud variandid puuduvad), lukustatud keskdifriga võib veojõud erineda esi- ja tagasilla vahel kuni 100:0 ja silla ratastel jääb Alati 50:50.

totu kirjutas:Lahtise keskdifriga (LR ja teised 50:50 keskdifriga autod) veavad kõik rattad ALATI ühesuguse jõuga (st. saame rääkida 4WD või 0 WD, ülejäänud variandid puuduvad), lukustatud keskdifriga võib veojõud erineda esi- ja tagasilla vahel kuni 100:0 ja silla ratastel jääb Alati 50:50.

Kas ma nüüd olen puhta rumal, või ma ei saa lause sõnastusele pihta. Lahtise diffriga, siledal, takistusevabal teel rändab see üherattavedu jumal teab kus kohas ringi. Rääkides siis pideva nelikveoga autost, millel on diferentsiaalipõhine vahekast. Mitte mingitest haldex ja torsen paskadest. On see siis ühel esiratastes või siis ühel tagaratastest. Keskmine differ toimib, nagu lahtine taga-esi differ, ainult auto piki suunas siis. Nüüd kui lööd kangist vahekasti lukku, siis on 50:50 rudpolt, kuna esi ja tagakardaan on nagu omavahel kinnikeevitatud. Pöörlevad alati ühesuguse kiirusega. Sellepärast ei tohigi seda kasutada hästi haakuval pinnasel, kui sooritad pööret , siis esi ja taga kardaani liikumiskiirus on erinev ja see hakkab murdma vahekasti. Loomulikult, kui vahekasti differ pole jõuga kinni keevitatud . JNE.....

Vaadake ja tehke selgeks siin on nõrkemiseni neid seletusi.
http://www.youtube.com/watch?v=K4JhruinbWc

http://www.youtube.com/watch?v=gIGvhvOh ... re=related

Ja siin siis ka pisike jutukene keskdifrist.
http://www.youtube.com/watch?v=-dh0VQxprJA

Nii ongi. Kui üks esiratas lahti tõsta, kaob kaob rattalt takistus ja pöördemomenti ei teki. Kuna esidiffer lukustamata, jagab alati 50:50 e. ka maas olev esiratas saab samasuguse poordemomendi (null). Kui /kuna keskdiffer on lukus ja kiirused erineda ei saa, antakse kogu vedu tagaratastele e. toimub pöördemomendi jagamine 0:100, tagasilla kasuks. Kui keskdiffer lukustamata, tomub ka seal jagamine 50:50 e. olematu pöördemoment ühel rattal määrab ka pöördemomendi puudumise teistel ratastel. Üks ratas käib küll ringi aga ei vea ükski (0 WD). Momendi jagamine toimub nii staatiliselt kui ka pöörlemise ajal. Kui me näeme et mingid rattad pöörlevad ja mingid mitte, ei anna see pilti pöördemomendist ehk veojõust e. "vedamisest".
PS. Sai just Mustjõel käidud ühe pisikese ürituse rada märkimas ja Disco diagonaali lahti sõidetud. Kaks ratast olid õhus. Piduritega aidates andis järgi just vastu maad olnud ratta püsikas. Kuidas oleks see võimalik mittevedava rattaga? Muuseas, vints oli see, mis päeva päästis ja jätkuvalt ei ole plaanis seda autot difrilukkudega varustada. Võistlusauto on teine teema, seal peab saama võimalikult kaugele sõita võimalikult vähe vintsima (ka väga aeglane sõit on kiirem kui kiire vintsimine). Seal loksuvad ka prioriteedid paika, mittetöötav diffrilukk põhjustab ebameeldivusi, mittetöötav vints katkestab sõidu ja ilmselt nõuab ka evakuatsiooni (kõrvalist abi).

Ma juba viitasin meie klullafondis olevale lugemisvarale:
http://www.landroverclub.ee/foorum/viewtopic.php?t=15

Teema pigem jagamise suhte nimetamisel. 50:50 on minu teada ikka see, kui vahekast kinni. 50 ette, 50 taha ja ongi 100 kokku. Jaotatud täpselt, võrdselt muutumatul kujul mõlema silla vahel.

Landy.
Kullavarast on kratid joonised minema toimetanud, kuid mulle meeldis meeldetuletus

Diferentsiaalide lukustamisega tasub siiski olla ettevaatlik. Loo alguses kirjeldatud põhjustel on difrid vajalikud pööramiseks.

Nii nagu tekst, olid ka pildid pärit praeguseks kadunud offroad.ee lehelt. Proovin otsida, äkki on kusagil enda arhiivis alles.

Pneumaatiliselt lülituvatel difrilukkudel on ju veel üks hea omadus juures - nimelt kompressori olemasolu...Seega tekib võimalus rehve pumbata. See aga on ju väga mugav omadus - metsa sõites rehvirõhud alla, tagasi maanteel jälle rehvid täis . Igal juhul mine kogemus näitab, et rehvirõhu muutmisest on palju kasu.