adventureX kirjutas:
ot ot- panen jälle võhiku juttu! et mis need sillalukud veel on? püsikiiruseliigend ja sillalukud? kas need on seotud omavahel? mingitest lukkudest oli siin juttu mida ehk liivas pole vaja...
sillalukud tuleks siis lisaks veel muretseda, koos püsikiirusliigendiga? [/quote]
Püsikiirusliigendid on sellised kuulligenid mis võimaldavad pöörvatele esiratstele kanda üle jõududu pooltelgedelt, milledele omakorda kantakse jõud üle silladiferentsiallist, kuhu omakorda jõuab jõud läbi kradaani. Kradankinnid kinituvad vaheksti külge kus asub keskdifferentsiaal, mis jagab käigukastist tulevat jõudu esi- ja tagsilla vahel. Käiguaksti jõuab jõud tetavasti mootorist.
Land Roveri mudelites alates RRCl (nagu kõigil pideva nelikvega autodel) on kolm diferentsiaali. vahekastis, esi-ja tagsiallas. Vaikimisi on enamikel Land Rover-itel keskdiferentsiaal lukustatav, mis tagab esimese ja tagumise kranaani pöörelemise ühe ja sama kiiruse ning jõuga. See võimaldab võrdselt kanda jõu üle ühele es-i ja ühele tagarattale. Sellek, et muuta kõikneli rast pidevalt vedavaks saab silal diferentsiaaldisesse pigaldada lisvarustusena lukusteid, mis kannavad jõu võrdselt üle kõigile ratastele.
Kuna diferentsiaalide lukustamise käigus hakatakse vastu töötama loodusjõududele ja füüsikaseadustele, tohib neid sisse lülitada vaid läbilibisvates tingimustes(lumi, jää, muda, liiv, lahtine kruus, jne.) ja mitte kunagi kuival, kõval ja he haardumiseg pinnasel. Eeltoodust tulevalt rakendub kogu jõuülendele ja veermikule oluliselt suurem jõud, kui lahtiste difritega sõites ning see eeldab ka tuvemaid detaile neis sõlmedes.
sry kui küsimused on liiga tüütud! kui kopp juba ees andke märku!
eriti suured tänud kui on viitsimist veel vastata!

Pole lolle küsimusi on totrad vastused.
Soovitan siit:
http://www.landroverclub.ee/foorum/viewforum.php?f=14
esimesed neli kleepsuna pandud postitust läbi lugeda. Asi saab kindlasti palju selgemaks
ahekokkuvõtet tehes on minu arusaamist mööda lugu nii et ilma tugevdamata sildade ja sinna kuuluvate osadeta on offroad siiski mittesoovitatav. kui originaali välja ei vaheta siis ühel päeval lähevad poolteljed, püsikiiruseliigendid niehk naa katki? on mu mõttekäik õige? eriti veel juhul kui on suuremad rattad koos laia rehviga. loodan et sain asjadest õieti aru.

Te siin räägite kindlasti ekstreem offraodist mida harrastatkse eriti äärmuslikes oludes? või need mainitud jupid lähevad ka niisama aja jooksul soft offroadi tehes?
Nende detailise vahetamine on soovitsulik prfülaktiline tegevus vältimaks ebameeldivusi kõige ebameeldivamates kohtades.
Minul onkaks pooltelge purunenud jõuetu 48kw mootoriga autoga liivas sõites ja üksks kord libedal savisel tõusul (mõlemal juhulolid alla nö. linnrehvid)
Üks püsikiirusliigendi purunes lahtise lumega mäest LASKUDES(!), teine aga sõiduautoga võetaval metsateel.
Üldislet jagaks su suto tuuningu projekti kulutused kolmeks, milelst vid viiamse aljotuse puhul on võimlikkompromisse teha:
1)Hooldus ja prfülaktika-
*Kõigi õlide ja vedelike vahetus
*Rihmade kontroll
*silllad koost lahti ja pooltelgede püsikiirusliigendite ning laagrite/simmerite kontroll
*pidurite kontroll
*siduri kontroll
*pukside ja patjade kontreoll
*elektrissteemi kontroll
*välajalskesüsteemi kontroll
*mootori kontroll
*konditsioneeri kontroll
*Vedrudeja amortide kontroll
2)Ennetav tegevus:
*Geneka ja kondi rihamade vahetus
*Siduri(konplekti) vahetus
*Kõigi püsikiirusliigemdite ja pooltelgede vahetus tegvdatuste vastu, kõigi laagrite ja simmerite vahetus
*Vajadusle pidurite remont (silindritejaklotside vahetus)
*Polürteenpukside paigaldus ja vajdule mootori-ning käigukastipatjade vahetus
*Mootori hammasrihma vahetus ja vajdudel mudue reguleerimiene või detilide vahetus
*Automatkasti puhul lisajahutus
*Konditsioneeri täitmine vajdusel
*Vajadusel vedrude ja amortide vahetus
3)Mugavusvarustuse lisamine
*Põhja-, varda- ja difrikaitsed
*Küljerauad
*Esiruad
*Vints
*Katuseraam
*Lisatuled
*Navigatsioonivahendid
*Sidevahendid
*Sillalukud
*Tõstesari
*Teised veljed
*Teised rehvid
*Muu offroadvarustus("sand tarcks", latttungraud, köied, seeklid, labidad, kirved, kirkad jne.)