EESTI LAND ROVER'I FOORUM

Maasturimehed üritasid ARKi ninapidi vedada
www.DELFI.ee
16. märts 2009 14:42

ARKi Põlva osakonna töötajad tuvastasid Šveitsis välja antud võltsimiskahtlusega registreerimistunnistuse, millel oli muudetud maasturi Jeep Cherokee esmase registreerimise kuupäeva, et pääseda 3000-kroonisest riigilõivust.

“Kui üldjuhul püütakse võltsides muuta sõiduki esmase registreerimise kuupäeva uuemaks, et näiliselt suurendada sõiduki turuväärtust, siis antud juhul muudeti sõiduk vanemaks, et pääseda üksikkinnitusega kaasnevatest kulutustest,” selgitas ARK tehnoosakonna tehnoülevaatuse talituse ekspert Ingemar Arusoo.

Reklaam

Alates 1. jaanuarist 1998. aastal esmaselt registreeritud M ja N kategooria sõidukite (sõidu- ja veoautod ning bussid) puhul on Eestis registreerimiseks vajalik sõidukile omistada riiklik tüübikinnitus. Kuna tegemist oli sõidukiga, mis oli toodetud müügiks väljaspool Euroopa Liitu ja siinsetele nõuetele vastavus ei olnud teada, oleks ta pidanud tüübikinnituse saamiseks läbima üksiksõiduki kinnituse protseduuri. See aga tähendab lisakulutusi enne sõiduki registreerimist.

Sõiduki esmase registreerimise kuupäeva võltsimise abi üritati pääseda üksiksõiduki kinnituse jaoks vajalike müra-, heitgaasi- ning piduritesti sooritamisest ning 3000-kroonisest riigilõivu maksmisest.

Registreerimistunnistuse võltsimiskahtluse tuvastasid ARK töötajad läinud reedel eriseadme abil ning juhtum anti edasiseks uurimiseks politseile.


Allikas:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... 9&l=fplead

Landy kirjutas:ARKi Põlva osakonna töötajad tuvastasid Šveitsis välja antud võltsimiskahtlusega registreerimistunnistuse, millel oli muudetud maasturi Jeep Cherokee esmase registreerimise kuupäeva, et pääseda 3000-kroonisest riigilõivust.

Šveitsis ei kuulu teadupärast EU-sse ja seega ei laiene sealt toodud masinatele EU vaba kaubanduse põhimõtted ja Euroopa Komisjoni ettekirjutused
Šveitsis kuulub küll EMÜ (Euroopa Majandusühendus) kuid seal selliseid lihtsustusi pole ette nähtud.

Lisaks tuleb sealt tuues ka käibe ja tollimaks tasuda

ARK paljastas massilise eksamipettuse

http://www.postimees.ee/?id=110469

Berit-Helena Lamp, reporter

Riiklik autoregistrikeskus (ARK) oli sunnitud tagantjärele tühistama 331 isiku teooriaeksami tulemuse, kuna turvavideo läbivaatusel selgus jahmatav tõde, et eksameid käis sooritamas hoopis grupp maskeeritud artiste, teatas tänane ETV saade ĢPealtnägijaģ.
ĢKüll olid nad vahetanud parukaid, prille ja riietust, kuid videolintidelt on ilusasti näha, et tegemist on ühtede ja samade isikutega, kes päevast päeva tegid eksameid teiste isikute eest,ģ ütles Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask.
2007. aasta suvel ARKi Jõhvi büroos toimunud massilisele petuskeemile sai jälile keskuse enda sisekontroll. Et tegemist on ARKi ajaloo jultunuima eksamipettusega, tunnistab ka autoregistrikeskuse avalike suhete juht Timo Vijar.
ĢSellist käitumist ei ole varem ette tulnud, et kodanikud niivõrd jõuliselt üritaks seadust rikkuda. Nad valmistusid ikka väga põhjalikult,ģ ütles Vijar.
Eksamisaali turvavideotest võis näha, kuidas erinevas riietuses naisterahvas siseneb saali suisa kahel korral päevas.
Kokku oli kurikaeltest Ģnäitlejaidģ 19 ning keskmiselt käis üks artist sooritamas kolmkümmend eksamit.
Rekordimees tegi teooriaeksamit lausa 60 erineva isiku eest. Iga kord laoti letile teise isiku dokument ning paberile kritseldati võõra isiku allkiri. Kriminaalne eksamiteenus läks tellijale maksma ligikaudu 10 000 krooni.
See oli omamoodi illegaalsete artistide agentuur, kus pettureksaminantidel oli kümneid erinevaid alter egosid.
10 000 krooni on teooriaeksami tavapärase 400-kroonise tasuga võrreldes küll hirmkallis, kuid ilmselt läks see jagamisele kuritegeliku keti mitme lüli vahel. Nüüd, poolteist aastat hiljem on Jõhvi büroos kord majja löödud. Vähemasti nii kinnitab pisut üle aasta kontori bossina töötanud Indrek Puusepp. Ainult et küsimused ja kahtlused, miks lasid ARKi eksamineerijad nii palju praaki läbi, on visad kaduma.
ĢEksamineerija kõige raskem põhiülesanne on isik identifitseerida. Kui tegemist on ühe eksamineerijaga, siis on suur tõenäosus, et kui kahel päeval käib sama inimene, et on tõesti äratuntav,ģ ütles Puusepp.
Vanemprokurör Kalmer Kase sõnul pole uurimisorganid leidnud tänaseks piisavalt tõendeid selleks, et väita, et mõni ARKi eksamibüroo töötaja sai altkäemaksu.
ARKi avalike suhete juhi Timo Viljar ütles, et eksamineerija, kes sel perioodil eksameid vastu võttis, ei tööta autoregistrikeskuses enam juba sellest ajast saadik, kui see asi vaatluse alla tuli.
Praegu menetleb kriminaalasja Viru ringkonnaprokuratuur ning vähemasti isikliku dokumendi kuritarvitamise eest ootab kurikaelu kuni kolmeaastane vabadusekaotus.
Eksamineerija kõrval kaotas tüssajate tõttu töö ka Jõhvi osakonna endine juht Madis Maakaar. Et kriminaalmenetlus on küllalt toores kohtueelses staadiumis, siis ei ole ka prokuratuuril endal veel täit selgust kõigi kahtlusaluste osas.
Kuid selge on, et autoregistrikeskuse ajaloo jõhkraimas petuskeemis ei oota kuriteosüüdistus mitte ainult niinimetatud artiste, vaid kõiki juhiloa ostjaid.
ĢPealtnägijaģ avastas, et väidetavate kelmide seas ei olnudki üksnes inimesed tänavalt. Üks 331st isikust, kelle eksamitulemuse ARK tagantjärele tühistas, on Kohtla-Järve endine aselinnapea Benno-Mihkel Vald.
ARKi juristi Kristo-Taavi Ruusi sõnul Vald eksamisaalis ei viibinud, kuigi mees ise väidab vastupidist.
Kas nokamütsiga eksaminant on siis ekspoliitik või hoopis kriminaal, selgitab kohus. Sest Benno Mihkel Vald vaidlustas oma eksamitulemuse tühistamise.
Kuid autoregistrikeskus tundubki olevat justkui märg ja kleepuv kärbsepaber, mis pettureid pidevalt liimile tõmbab. Keskmiselt kord kuus üritab mõni eksaminant riigile mütsi pähe tõmmata.
ĢPealtnägijaģ käsutuses on ARKi unikaalsed videokaadrid luhtunud pettustest. Näiteks ühel videol avastab Narva eksamineerija, et üks mees näpib kahtlaselt tihti oma kõrva. Lähemal vaatlusel selgus, et kelm kasutas kuuldeaparaati, kuhu sõber talle õigeid vastuseid sosistas. Niheles mees, mis niheles, kuid lõpuks otsustas ta klassiruumist põgened.
Põlvas aga ei teinud üks vanem naisterahvas pikemat juttu ja libistas 500 krooni kohe komisjoni lauale. Eksamisaalist lahkudes tuli naisel muidugi politseile aru anda.